· Põlvest põlve kandud uskumuste,tavade,kogemuste arvestamine. · Villa ketramine pidi lõppenud olema küünlapäevaks. · Noorel kuul ketrati linu ja vanal kuul villla. · Tarbekuu langetus oli talveperioodil. · Sooline tööjaotus:meestetööd ja naistetööd. MEESTETÖÖD · Koduses käsitööd tähtsal kohal puutöö, mida viljeleti juba kunda kultuuri ajal. · Eesti rahvuskultuuri on nimetatud ka puukultuuri. · Töövahenditek lihtsalt kasutatavad erinevad kirved (lõuaga kirves, labaga kirves, ristkirves), noad (kiilnuga, sirgeseljaline nuga, lusikanuga), naaskel, peitel, puurid (vibupuur, oherpihv), saeg, höövlid, mõõteriistad (vinkel, sirkel tuli 19. saj). TARBEPUU omadusi tunti väga hästi ja teati nende töötlemise võimalusi. · Enim kasutati okaspuud (mänd ehituspalk, lauad; kuusk lauanõud, muusikariistad; kadakas pidulikud jooginõud).
mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. 27)Miks on Keskkonnaministeeriumi sümboliks Ilmapuu? Sest üleilmalise levikuga Ilmapuu on Eesti kultuuri kontekstis sügava tähendusega. Eesti on ja on olnud metsarikas maa, kus puud nii pragmaatilises kui sümboolses tähenduses on keskkonna ühed hinnatuimad elemendid. Etnoloogide ja folkloristide väitel on eestlased puukultuuri rahvas. Oma reisikirjas "Hõbevalge" oletab Lennart Meri, et põhjala metsavööndi rahvaste algse elamu, püstkoja sammas sümboliseeris maailma telge. Puud on meie kodu mõistega geneetiliselt seotud. Ilmapuu ühendab taeva ja maa; samas ka ürgelemendid: õhu, vee, maa ja tule. Ilmapuu kehastab sellist maailmamudelit, kus valitseb tasakaal ja mitmekesisuse ühtsuse põhimõte. Kujundina on ta mõistetav laias maailmas ja samas omane ka eestlastele. Kristiina Puusild ja Sigrit Mõik TK11
annaabi.ee 
