Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kuna selgeid jäänuseid elamutest pole leitud, arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade ja puukoortega ning koja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Tööriistad ja tegevusalad. Need olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Eelkõige kasutati tulekivi. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Vanimate asukate päritolu. Praegu oletatakse nende tulekut lõuna poolt Euroopast. Neoliitikumi algus. Algas kammkeraamika kasutuselevõtuga V aastatuhande algul eKr. Praegu pole veel selge, kust ja kuidas jõudis kammkeraamika Eestisse. Kammkeraamika kultuur
kalu, samuti oli kergem paadiga ühest kohast teise liikuda. Meeste ülesandeks oligi küttimine ja kalapüük. Loomade püüdmiseks kaevati auke, mis kaeti pealt okste ja mätastega. Kalu püüti ahinguga, hiljam kalavõrkudega. Naised käisid metsas seeni, marju, pähkleid, söödavaid juuri, mugulaid ning muid loodusande korjamas. Sellist tegevust nimetatakse koriluseks. Elati püstkodades, need olid telgitaolised teivastest ehitatud elamud, mis kaeti loomanahkade ja puukoortega ning talvel ka mätastega. Kui ühest paigast jahisaak lopes, liiguti teise paika elama. Aastatuhanded hiljem õpiti kasutama paremaid tööriistu. Kasutusele võeti ka savinõud. Niiviisi pikkamööda kujunesid Eesti pinnal elavate asukate elutingimused, mille algsele tekkele andsid mõjutuse 4 siin aset leidnud jääaega.
0,5-1 m, aga istandikus - 1,5 m. Tähtis on juurekaela mitte liiga sügavale istutada, see peab jääma maapinna tasemele. Hooldus: suvel viiakse läbi kolm pealtväetamist: kevadel raputatakse ümber põõsa lämmastikväetist, peale õitsemist ja viljade korjamist antakse vedelat fosfor- ja kaalimväetist vahekorras 200-300 g 10 l vee kohta. Üks kord kuus kastmisest piisab. Kobestatakse vaid umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) Meil enimkasvatatud ebaküdoonialiik, pärineb Jaapani Hondo ja Kyushu saarelt. Kuni 80 cm kõrge ja kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline, maadjate astlaliste võrsetega põõsas. Noored võrsed udejaskarvased, hiljem kaetud näsadega. Lehed munajad kuni piklikmunajad, täkilissaagja servaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad, püsivad sügiseni. Õitseb mais - juunis, õied
Eesti rahvarõivaste hulgas kohtab mitmeid esemeid, mida ei peetud pidulikeks ja kanti ainult töö juures. Linasest riidest naiste ja meeste ühine suvine ülerõivas rüü oli eelkõige tööriie, samuti Mulgimaal kantud pelts - pikk-kuuega materjalilt ja lõikelt ühtiv kaunistusteta lühike kuub. Töörõivad õmmeldi linasest või takusest, talveks ka poolvillasest riidest ilma kaunistusteta. Naistel püsis lihtne takune või linane valge või puukoortega tumedaks värvitud, hiljem ka potisinine tööseelik kuni linnamoele üleminekuni. Meeste tööpükstele õmmeldi pidulike vask- või tinanööpide asemel puupulgast vestetud pöörad. Tööl kanti ka vanu pidulikke rõivaesemeid, millelt nende ilustused ära harutati. Kohustuslik rõivaese töö juures oli vöö. Vöö kandmist põhjendati nii rahvameditsiini kui mitmete maagiliste uskumustega. Näiteks arvati naiste vööl olevat haigusi peletav ja ka sigivust edendav jõud
saamide juures võis maakoja sõrestik toetuda 4-6 ristpalgist koosnevale nelinurksele alumisele osale. Siit oli vaid lühike samm üleni palkidest ehitatud kodadeni. Ka nende alumine osa koosnes nelinurkselt asetatud ristpalkidest, mille peale püstitati tugipuudele n-ö katus, mis koosnes madalamal püstiasetatud laudadest ja pealpool põigiti laudadest. Katuse keskele jäi umbes küünrapikkune suitsuava, mis pakase või tormi korral suleti laudadest luugi või puukoortega. Nelinurkse palkidest koja edasiarendused olid kuus- ja kaheksanurksed palkkojad, mida esines kolta-, luule-, piite- ja kemisaamide juures ning mida on peetud hilisemaks nähtuseks, mis said mõjutusi naaberrahvaste ristpalkehitustest. 74 Väikeste ristpalkidest tarede ehitamise on saamid samuti üle võtnud naaberrahvastelt, ehitades neid juba 18. sajandist alates (Koola poolsaarel 19. sajandi teisest poolest)
annaabi.ee 
