KUS NAD ELAVAD? Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Pruunkaru veedab oma talve tihnikus või koopas. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. ELUVIIS. Enne talve tulekut hakkab karu endale pesa tegema. Karud kannavad puujuurikate vahele või koopasse sammalt, kuivi lehti, kulu ja kuuseoksi, et poegadega soe oleks. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Mida kangem on külm, seda sügavam on karude uni. Nälga ta oma pika talveune ajal ei jää, sest suvega on ta ennast üsna rasvaseks söönud. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Emakarud lähevad talveunne oktoobri lõpul.
Rajale pole lisakatteks midagi juurde toodud, tegemist on metsateega, kohati mullane või liivane. Teede kinnikasvamise ohtu ei ole kuna rada on pidevalt kasutuses. Raja raskusaste, läbitavus, huvitavus, liigendatus. Raja raskusaste sõltub täpselt trajektoorist. Eelppol sai mainitud, et on eri pikkusega rajad lastele, täiskasvanutele, ratastega liiklejatele. Rajal on ka lõike mis on üles/alla väga järskudest nõlvadest, või kus tuleb turnida üle puujuurikate. Sellised lõigud on seikluslikud ja läbitavad ka põhikooliealistel. Raskematele lõikudele on alati olemas alternatiivne kergem tee. Enamus rajast kulgeb metsas, kuid mets on vaheldusrikas, on ilma aluspõõsastete metsa kus nähtavus on küllalt hea, on võsast metsa. Kohati avaneb rajalt vaade Elva jõele ja jõeluhale. Maastik jõe lähedal on suhteliselt tasane, kuid jõest eemaldudes on maastik küllaltki künklik, on suuri tõuse ja laskumisi. Rada on hästi
annaabi.ee 
