* vask + orgaaniline biotsiid; * orgaanilised biotsiidid vesilahuses, peamiselt sisekasutuseks; Eesti kliimas ja korralikult ehitades ei vaja karkassipuit, sarikad jmt immutamist; * lahustipõhised (veevabad) orgaanilised biotsiidid, nii sise- kui välistingimustes kasutatava kuiva materjali immutamiseks ilma seda veega küllastamata.Kõige ohtlikum neist ainetest on arFoto 3. Eestis, kus termiite ei ole, vajab immutust vaid puitkarkassi alumine vööpruss. M. Riistop, Puidu kaitseimmutus Puuinfo 2005/2 lk 1113 http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/puuinfo_2005_2/Alar_Just_Puidu_tulepysivus.pdf Puitmaja ei ole tuleohtlikum kui teised majad Viimased suurtulekahjud puitlinnades jäävad kaugete aegade taha. Tuleohutusmeetmed ja majade konstruktsioon on piisavalt arenenud, et piiranguid puidu kasutamisele linnaehituses kärpida. Seda ongi paljudes riikides tehtud, Eestiski on 1. jaanuarist 2004 talitluspõhine lähenemine lubatud.Peamine tuleohu allikas majas on ikkagi
eemaldada). Eri immutusainete kogus on soovitud kvaliteediklassi saavutamiseks küllaltki erinev. Milleks immutatud puit sobib? Immutatud puitu kasutatakse eelkõige välistingimustes, eriti kohtades, kus ta jääb kontakti pinnase või veega. Kasutusala on lihtsatest piiretest, näiteks kas või lillekastidest (vt foto 4) kuni maanteesoolapunkrite (foto 5) ja sildadeni. Väga hästi sobib immutatud puit teeäär- seteks mürapiireteks, millest oli pikemalt juttu Puuinfo eelmises numbris. Eestis on immutatud puitu kasutatud kõige rohkem terrasside aluskonstruktsioonis. Lihtsamal juhul ei terrassile ega selle tugipostidele vaja ka vundamenti, ehkki korralik liivapadjast, kruusast vms alus on siiski soovitatav, kas või selleks, et muru läbi terrassi ei kasvaks. Teeradade tegemisel kasutatakse immutatud puidust reste, ja siis võib muru läbikasvami-ne neist ollagi üheks eesmärgiks.Immutamine pikendab isegi pinnasega kontaktis oleva puidu eluea 30..
23. Kasutatud kirjandus 1. ROCKWOOL, koolitusmaterjal [WWW] http://puumarket.ee/static/files/498.Rockwool.pdf (18.12.2014.) 2. Kergkonstruktsioonide helipidavusest [WWW] http://www.ehitusala.ee/wp-content/uploads/2014/03/ISOVER-28.03.2014-Ehitusala- akustikap%C3%A4ev.pdf (18.12.2014.) 3. Heliga seotud põhimõisted, ISOVER [WWW] (18.12.2014.) http://www.isover.ee/projekteerimine/heliisolatsioon 4. Puitmaterjalide tutvustus, Puuinfo [WWW] http://www.puuinfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=107&Itemid=116 5. Toodete omadused, PROBEX [WWW] http://www.probex.ee/osb.html (18.12.2014.) 6. Building with straw. Design and technology of a sustainable architecture, Gernot Minke, Friedemann Mahlke, 2005 (Lühendatud tõlge põhupakkehitust teaduslikult/eksperimentaalselt tutvustavast raamatust)
julgemat projekteerimist näiteks Tallinna ja selle lähiümbrusse, kuhu kerkinud ja kerkimas mitmeid puidust (palkmaju) toitlustus- majutusettevõtted, palju suvilaid mere äärde ja elumaju. Kokkuvõte Selleks, et puit ehitusmaterjalina jõuaks teda väärivale kohale on vaja nii puidutööstuse, ehitajate, arhitektide kui ka tarbijate koostööd. Üheks teeks on konkursside korraldamine parimatele projektidele ja lahendustele puidu kasutamisel. Heade näidetena on: EMTL projekti Puuinfo korraldatud võistlus, mille eesmärgiks on Eesti paremate puitehitiste leidmine (aastad 1997- 2002) või RMK konkurss Triigi metskonnahoone projektile Puidu kasutamise üldist suurenemist pole loota ilma riigi toetuseta, soodustusteta puidule kui kohalikule materjalile küttena ning ehituses võrrelduna paljude tehismaterjalidega. Eestis on korralik puidutööstus, kus kaasaegsel tasemel saetakse, kuivatatakse ja turustatakse nii okas- kui nüüd juba ka lehtpuud.
annaabi.ee 
