mälestusmärk suur kivirahn sellesse raiutud ajalooliste sõnadega ''Siia maani ja mitte kaugemale. 3 I 1919''. Kivi kõrvale istutati 23. mail 1937. aastal tamm, mille juures oli tahvel selgitustega: ''Siit astus vaenlasele vastu 2. jaan. 1919 Kalevlaste Maleva.'' 1941. aasta juunil lasti kivi õhku ja mälestustamm raiuti maha. Kuid nii nagu ei suudetud murda eesti rahvast, ei murdunud lõplikult ka Kalevlaste Maleva tamm. Kännust hakkas kasvama uus võrse , millest tänaseks on sirgunud puuhiiglane. Valka lahingu mälestusmärk, milleks oli taas kivirahn, taastati ning taasavati 10. augustil 1989. aastal. Lahingu aastapäeval korraldatakse kivi juures suusavõistlusi. Vetla lahing Avati 26. 06. 1932 Vetla lahingut tähistav mälestusmärk asus Jägala jõe kaldal Vetla silla lähedal. 2,52 meetri kõrgune graniidist obelisk avati 26. juunil 1932. aastal. Avapidustustel viibisid teiste seas ka riigivanem Jaan Teemant ja kindralmajor Aleksander Tõnisson. Mälestusmärgi purustasid 16
Eesti kõrgeim (13,5 m) elujõuline kadakas sirgub aga Tartumaal Võnnus Ahunapalu kalmistul olles juba 270- aasta vanune. Meie metsades võib puukujulise kadaka tüveümbermõõt küündida 2(3) meetrini (Eesti jämedaim kadakas tüveümbermõõduga 223 cm (diameeter 71 cm) kasvab Viljandimaal Paaksima külas, Jõessaare talumaal). Sadakond aastat tagasi kasvas aga Ahunapalu metsades © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 44 puuhiiglane tüveümbermõõduga üle nelja meetri. Selliseid hiiglasi Eestis metsades aga enam ei leidu. Areaal on väga suur. Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurtel esineb mükoriisa. Paljuneb põhiliselt seemnest. Harilik kadakas on ka väga pikaealine ja kasvab aeglaselt. Vanuselt ei ole
annaabi.ee 
