Termodünaamika I printiip: Keha siseenergia muutumiseks tuleb kehaga teha tööd ja (või) kehale juurde anda soojust. Valem: U = A + Q U siseenergia muut (J) A välisjõudude töö (J) -A keha ise teeb tööd (J) Q saadud soojushulk (J) -Q keha annab soojust ära (J) a) Näide1: Inimene pühib põrandat harjaga. Harja harjased teevad tööd hõõrdumisel ja harjased soojenevad. b) Näide2: Puuhalud pannakse pliidi all põlema. Puuhalud teevad mehaanilist tööd. Töö tegemine väljendub puu söestumises (kuumutamisel/põlemisel). c) Näide3: Inimene hõõrub käsi omavahel. Käte töö väjendub nende hõõrdumisel ja seetõttu käed muutuvad soojemaks ja suureneb nende siseenergia. Termodünaamika II printsiip: 1. sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale kehale. Soojus saab ülekanduda
Soojem õhk tõuseb ülesse ja jahedam langeb allapoole ja hakkab tasapisi soojenema. Soojusülekanne lakkaks, kui tekiks samasoojus aga lõke pole nii tugev, et soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi. Põlemine on keemiline reaktsioon kütuse ja hapniku vahel, mis vabastab energiat soojusena ja ka valgusena. Kui lõke põleb, toimub keemiline reaktsioon. Selle tunnuseks on ainete muundumine. Kui puuhalud põlevad siis nad muutuvad tuhaks ja eraldub suits ning veeaur. Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO 2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Kui lõkkes kütus põleb, siis lagunevad tema molekulid aatomiteks, mis ühinedes hapnikuga moodustavad teistsuguseid molekule. Kui põlemine on täielik, siis on saadusteks gaasiline süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Kui hapniku on vähe, sisaldavad
puru. Enne kasutamist vees leotatud saepuru töötab käsnana, millest mört niiskust imab, aeglustades sedasi kuivamist ja vähendades pragude teket. Saepuru võib asendada ka spetsiaalse tsemendihooldusvahendiga, ent nii kasvab keskkonnamõju. Ehituslubi muudab seina paindlikumaks, hingavamaks ja iseparanduvaks, sest settib aeglasemalt kui tsement. Portlandtsement seob mördi keemiliselt üheks. Konstruktsioonist/ Puuriithooned Seinte ehitamisel jäetakse puuhalud või -pakud tavaliselt müüritisest veidi välja ulatuma (2-3 cm ulatuses). Seinte paksus on enamasti 30-60 cm, aga Põhja-Kanadas on mõned seinad ka kuni 90 cm paksud. Puuriithooned on välimuselt atraktiivsed, nende ruumikasutus ökonoomne (ümara põhiplaani puhul), ressursikulu väike ja ehitamine lihtne. Enamasti moodustab puit seinakonstruktsioonist 40-60%, ülejäänud osa täidab mördisegu ja isolatsioonimaterjal
Nõnda võis tekkida dialoog esineja ja vaataja vahel. Inimesed kasutasid oma võimu ära hea meelega. Nad jagasid kergekäeliselt nii laitust kui kiitust, vastavalt sellele, kas näitlemist teostati hästi või halvasti. Kui rahvale tundus, et näitleja ei olnud aga üldse pädev, või neile lihtsalt ei meeldinud see milline ta välja nägi, mis ta tegi või kuidas rääkis pilluti teda kõigega, mis käeulatuses oli. Selleks võisid olla puuhalud, tomatid, munad, turukorvid ja nii edasi. Seega oli selles teatris näitlejaks olemine üsnagi riskantne. Tähtsamateks zanriteks olid tragöödia, komöödia ja ajaloolised draamad. Erakordselt meeldisid rahvale tragöödia zanris etendused, mis tegelesid kättemaksuga. Näiteks oli üheks neist Thomas Kydi ,,Hispaania tragöödia" Komöödiast tekkis sel ajaperioodil linnakomöödia alaliik, milles kajastati Rooma komöödiale sarnaselt Londoni linna elu ja tehti selle
annaabi.ee 
