kummagi (eba)usu poolt käivitatud vägivallas, kui ta langeb esmalt Tambeti ja Ülgase hiiekoerte ning seejärel kristlike talupoegade poolt korraldatud tõelise nõiasabati ohvriks. Koos oma lähikondlastega esindab ta aga seda tervet mõistust, mis paneb onu Vootelet alatasa Ülgasega vaidlema: "On hoopis põnevam mööda metsa kõndida, kui sa võid endale ette kujutada, et iga puu sees elab väike puuhaldjas ning terve metsa eest kannab hoolt metsaema. See hoiab tagasi lapsi, kes muidu lihtsalt koerusest oksi murraks ning puid vigastaks. Aga me ei saa nende vanade lugude pärast lolliks minna ja hakata hunte noaga tükeldama". Seades selle justkui eelreligioosse maailma oma ideaaliks, saab "Ussisõnadest" suuresti just ateistlik kirjavara. Neid kahte teost võib pidada ka ühiskondlikult olulist sõnumit kandvateks. Neid süviti lugedes
olemusele, nende eraklikkusele ja tagasihoidlikkusele. 26 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 5. HALDJAMAA EHK KUS HALDJAD ELAVAD Üks ankeedi küsimusi puudutas ka haldjate elupaika. 54% vastanuist arvas haldjaid elavat erinevates paikades keset loodust. Märgiti, et täpne elupaik oleneb liigist (st metshaldjas metsas, puuhaldjas puuõõnes, kivihaldjas kivis, veehaldjas veekogus jne), aga need, kes eeldasid, et haldjail on füüsiline keha panid nad elama metsaonnidesse, puu otsa või koobastesse. 19% pakkus elupaigaks isesuguseid fantaasiamaailmu (populaarsemad olid teised dimensioonid ja sagedused, unenäod ja unistused). 11% kaldus arvama, et haldjaid võib leida kõikjalt ning 7% samastas haldjad tavanägemusega inglitest, vastates, et nad elavad taevas või pilvedes. Et haldjad