sõltumatult avatud looduses, ,,latvadesse" aprillis ja mai algab tavaliselt septembris- niitudel ja metsades. alguses kui temperatuur on oktoobris, kui õhuniiskus ja madal ja õhuniiskus kõrge ka õhutemperatuur on madalad Puugi elu ja areng. Puugihooaeg, see on puukide bioloogilise aktiivsuse periood, mis kestab tavaliselt aprillist oktoobrini Sündmuse või jutustuse nimi
Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6-7 kraadi. Nii asuvad nad liikvele aprillis ja mai alguses kui temperatuur on madal ja õhuniiskus kõrge. Teine aktiivsuse periood algab tavaliselt septembris-oktoobris, kui õhuniiskus ja ka õhutemperatuur on madalad liiguvad puugid maapinna lähedal kuni välistemperatuuri langus talvel sunnib nad pea liikumatuks. Puukide arvukus sõltub ka ilmastikutingimustest. Oma elutegevuseks vajab puuk niiskust. Seega pikeneb puugihooaeg ja suurendab puukide arvukust ka niiske ja vihmane suvi. Selle põhjal oletan, et puuke võime ka praegu metsades kohata. Kuna temperatuur on nende tegutsemise jaoks sobiv ning nende rohkust võis suurendada ka hiljutine vihmane suvi. Metsas käies nägime puuki. Selle avastasime just palumetsast tulles. Järeldan, et metsas leidus puuke, kuna sügise alguses on nad aktiivsed.
· puukentsefaliit, · Puukborrelioos · erlihhioos Kuidas end puukide eest kaitsta? · Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas. · Heledad riided on tumedatest soovitatavamad, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada. · Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe. · Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. · Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi.
Kirde-Eestis, Ida-Virumaal, Pärnu- ja Tartumaal ning Kagu-Eestis, eriti Põlvamaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Võsapuuk. Laanepuuk eelistab kuivemaid elupaiku ja on sagedane põlistes okas- ja lehtmetsades. Laanepuuk. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +7 kraadi. Kuigi puuk armastab päikesepaistelist sooja suveilma, võib ta asuda tegutsema juba märtsis. Kuidas nad saaki varitsevad? Oma saaki varitseva puuk maast paarikümne sentimeetri kõrgusel asuval rohukõrrel. Sealt ründab ta mööduvat ohvrit, kinnitub looma karvastikule või inimese riietele, sealt edasi nahale
tegelevad, 7)väikelapsi, vanemaealisi inimesi, teenindustöötajaid jt enne hooaja algust gripi vastu, 8)puhangute korral nakatumisest ohustatud mitteimmuniseeritud inimesi välismaale, mõne nakkushaiguse leviku riskipiirkonda sõitvaid reisijaid, näiteks kollapalaviku, A-viirushepatiidi, meningokokknakkuse, koolera või kõhutüüfuse vastu. 12 Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine Puugihooaeg kestab aprillist oktoobrini. Puugid on aktiivsed siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab +7 kraadi. Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi. Neist esimese vastu on võimalik vaktsineerida. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem. Pärast kolmandat süsti omandatud immuunsuse säilitamiseks süstitakse lisadoos vaktsiini uuesti kolme aasta pärast