..lõhnad. Naised meestest lõhnatundlikumad, kuid see sõltub ka paljuski eluviisist. Kõige lõhnatundlikumad on inimesed aastates 30 60. Igal inimesel on oma teatud lõhn, mis on tähtis. 4. Maitseaisting tekib, kui süljes lahustunud maitseosad satuvad maitseretseptoritele. Neli maitset: magus, hapu, soolane, mõru. Keele eesots tunneb magusat, küljed tunnevad haput, mõru maitset tunneb keele keskmine osa. 5. Kompimine nahas on puudutustundlikud retseptorid, need on ka lihastes ja kõõlustes. Retseptorid on kehal erinevates piirkondades erineval arvul. Kõige rohkem on sõrmeotstes, keelel, huultel. Kui üks aisting kaob, siis suurenevad teised. Nt Pimedal on väga hea kompimis ja haistmismeel. Aistingu kahanemine e adoptsioon: 1. ärritaja on nõrk, siis aistingu tugevus kasvab(valgest hämarasse minnes ei näe, aga varsti kohaned) 2. Kui ärritaja on väga tugev, siis tundlikkus väheneb(müra sees ei kuule teise juttu) 15
Inimesel on nõrgem haistmismeel võrreldes loomadega. Lõhnatundlikus on naistel suurem, aga oleneb ka eluviisist (nt suitsetajatel halvem), mille kõrgaeg on 3060ndad eluaastad. Sel ajal on kõige praem haistmismeelt treenida. Maitsmine aine molekulid satuvad keelel asuvatesse maitsmisrakkudesse. Eristatakse nelja põhimaitset: kibe, magus, soolane ja hapu (arvatakse, et ka bensohape maitset tuntakse) Kompimine nahas on puudutustundlikud retseptorid, need on ka lihastes ja kõõlustes. Retseptorid on keha erinevates piirkondades ja erineval arvul. Kõige rohkem sõrmeotstes, keelel, huultel. Inimene tunneb nende abil pindu ja konarusi. Aistingutega on ka seotud erinevaid mõisteid protsesside muutumise kirjeldamiseks. Absoluutne lävi kindel ärritaja suurus, mille puhul tekib aisting. Eristuslävi väikseim ärrituse erinevus aistingu muutumiseks.
annaabi.ee 
