mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Need rakud, mis keha pinnal kodeerivad kõrvutiasetsevaid piirkondi, nt puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes on ajus kaart sellest, missugune on keha ehk keha kuju on korratud ajus. 4. Mis on vaatlusõpe Protsess, kus me vaatame, kuidas teised ÕO14 (observational learning, social käituvad ja õpime nende näitest/eeskujust. learning) ja mis rolli mängivad Peegelneuronid vallanduvad ka siis, kui üks selles peegelneuronid
väikese pinnaga. Oleneb selle kehapiirkonna tundlikusest. Mida tundlikum piirkond seda suuremalt on esindatud. Need rakud, mis keha pinnal kodeerivad kõrvutiasetsevaid piirkondi, nagu ka puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes võib öelda et ajus on kaart meie keha kohta Ajus on keha kaart. 4. Mis on vaatlusõpe ja mis Protsess, kus me vaatame, kuidas teised rolli mängivad selles käituvad ja õpime sellest kasutades teisi peegelneuronid? eeskujuna. Peegelneuronid vallanduvad ka
samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Oleneb selle kehapiirkonna tundlikusest. Mida tundlikum piirkond seda suuremalt on esindatud. Need rakud, mis keha pinnal kodeerivad kõrvutiasetsevaid piirkondi, nagu ka puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes võib öelda et ajus on kaart meie keha kohta 4. Mis on vaatlusõpe Protsess, kus me vaatame, kuidas teised ÕO13 (observational learning, social käituvad ja õpime sellest kasutades teisi learning) ja mis rolli mängivad eeskujuna. Peegelneuronid vallanduvad ka selles peegelneuronid? siis, kui üks vaatab, kuidas teine temaga sama