Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puudutatavate" - 7 õppematerjali

Elektriohutus ja elektripaigaldised
3
pdf

Elektriohutus ja elektripaigaldised

PEN-juht ­ maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa ­ elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa ­ normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge ­ pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus ­ elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool ­ isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti ­ tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1

Tehnika → Elektrotehnika
96 allalaadimist
Rikkekaitse
6
docx

Rikkekaitse

Lisapotentsiaaliuhtlus Peapotentsiaaliuhtlustust tuleb monedes eriruumides taiendada lisapotentsiaali-uhtlustusega. Lisapotentsiaaliuhtlustust kasutatakse, kui vaadeldava susteemi kaitsenouded ei ole muul viisil taidetud. Lisapotentsiaaliuhtlustuse eesmargiks ei ole luhendada kaitseseadme rakendusaega, vaid vahendada puutepinget sellise tasemeni, mis ei ole enam ohtlik. Lisapotentsiaaliuhtlustus on vajalik ja voimalik kohtades, kus puutepinge tase samaaegselt puudutatavate pingealtide juhtivate osade voi nende ja korvaliste juhtivate osade vahel tuleb voimalikult vaikeseks saada. Pohjus voib olla nt. sademeohu vahendamine, keskkonnast voi kasutusviisist tulenev erandlikust puutepingest tingitud eluohtliku riski vahendamine voi rikkevoolukaitse kasutamise valtimine. Lisapotentsiaaliuhtlustust kasutatakse praktikas raviasutuste protseduuriruumide elektripaigaldistes, loomapidamishoonete elektripaigaldistes ning plahvatusohtlike ruumide elektripaigaldistes.

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Elektriohutusseaduse reguleerimisala
6
docx

Elektriohutusseaduse reguleerimisala

neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel. Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1

Füüsika → Elektriohutus
2 allalaadimist
Elektripaigaldis ja selle seonduv
6
docx

Elektripaigaldis ja selle seonduv

PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. 1

Elektroonika → Elektriohutus ja seadusandlus
24 allalaadimist
Inimese seksuaalsus
9
docx

Inimese seksuaalsus

Samas on see lõbutsemine, aval sundimatu mäng, kaitstuse vajadus ja nauding. ( Dan Apter et al, 2006: lk 196) Noorusaastatel tekivad lisaks sellele privaatsuse ja oma ebaküpsuse kogemine, kiiresti muutuv ja haavatav ettekujutus oma kehast (kehakuvand) ning aeglaselt kasvav julgus ja tahe saavutada jagatudseksuaalsuse kogemusi. See aeg tähendab ühtlasi tugevaid tundeid, valearvestusi, riskivalmidust, vajaduste teadmiste, kaitstuse ja seksuaaltervist puudutatavate teenuste järele ning närvekõditavalt põnevaid esmaseid kogemusi, vahel ka kibedaid pettumusi. ( Dan Apter et al, 2006: lk 196) Kriminaale seksuaalkäitumine Seksuaalsus on tasakaalus psüühikaga inimesele mõnu ja rahulduse allikas kas autoerootilise kogemusena või võrdses partnerluses ja interaktsioonis teise inimesega. ( Dan Apter et al, 2006: lk 320) 6 Veel huvitavat

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
4 allalaadimist
Inimese seksuaalsus
18
docx

Inimese seksuaalsus

Samas on see lõbutsemine, aval sundimatu mäng, kaitstuse vajadus ja nauding. ( Dan Apter et al, 2006: lk 196) Noorusaastatel tekivad lisaks sellele privaatsuse ja oma ebaküpsuse kogemine, kiiresti muutuv ja haavatav ettekujutus oma kehast (kehakuvand) ning aeglaselt kasvav julgus ja tahe saavutada jagatudseksuaalsuse kogemusi. See aeg tähendab ühtlasi tugevaid tundeid, valearvestusi, riskivalmidust, vajaduste teadmiste, kaitstuse ja seksuaaltervist puudutatavate teenuste järele ning närvekõditavalt põnevaid esmaseid kogemusi, vahel ka kibedaid pettumusi. ( Dan Apter et al, 2006: lk 196) Kriminaale seksuaalkäitumine Seksuaalsus on tasakaalus psüühikaga inimesele mõnu ja rahulduse allikas kas autoerootilise kogemusena või võrdses partnerluses ja interaktsioonis teise inimesega. ( Dan Apter et al, 2006: lk 320) 6 Veel huvitavat

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
4 allalaadimist
Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused
8
docx

Füüsika ja elektrotehnika alused, eksamiküsimused

Üldjuhul loetakse ohutuks 10...20 mA voolu, suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja lõpuks südamelihase värelemise e. fibrillatsiooni, mille tagajärjeks võib olla vereringe lakkamine ja surm. Voolu ohtlikkus sõltub peale suuruse ka tema mõju kestusest. Kui rikkevool suureneb, lisandub eluohtlikkusele veel tuleohtlikkus. Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA. 20. Puutepinge- pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21. Elektervalgustus: Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus)

Füüsika → Füüsika ja elektrotehnika
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun