kaotama või siis need lihtsalt surutakse alla. Teose üheks detailiks võib pidada inimkeha, mis lebab maas täiesti vabalt, keha pole kinni seotud ning see tähendab seda, et ta võiks täiesti vabalt püsti tõusta ja minema kõndida, kuid ta ei leia teed maailma. Tal pole kohta, kuhu minna, kuigi ta tahaks. Kunstnik on teose loomisel kasutanud tina, terrakotat, kipsi ja klaaskiud. Need materjalid on kõik silmaga nähtavad ja käega puudutatavad ning nad omavad neile tavapärast materjali lõhna. Selles teoses pole materjali värv eriliselt tähtsust omav, küll on aga oluline mõõtkava, mis reaalses elus on täiesti vale. Maja ja keha vaheline suhe ei klapi, kuna hoone, kus inimene elab, ei saa olla kuidagi temast väiksem. Teose juures kasutatud materjalidel on soojad toonid. Usun, et mustvalgena selle välimus eriliselt ei muutukski, kuna tegemist on niigi tuimade ja igapäevastelt nähtavate värvidega
Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida. III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) meeleliselt tajutavas vormis. Cassirer: kunst on reaalsus intensiivistatud kujul, aitab meil aimata asjade vormi, kunstis peitub tõeline ehtne avastatus. Kunstiteose olemust puudutatavad vaidlused: Kunstiteose piiride küsimus: kas kunstiteos on piiratud zanriliste või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, milles pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne) kas näidend ilma näitlejateta on näidend, raamat ilma kaanteta jne. Kunstiteose originaalsuse(vs unikaalsus) küsimus: mis teeb teose originaalseks. Iga asi on originaalne. Mitte samastada unikaalsust ja