õigusvastast kahju. (Lasteombudsman, 2014) 4. Kiusajat juhib sageli hirm, et tema positsioon klassis või rühmas ei ole kindel. Ta usub, et kiusamine või selle korraldamine aitab tal säilitada positsiooni kaaslaste seas või võita nende heakskiitu. Kaaslaste hinnangust sõltumine on eakohane ning eriti murdeeas möödapääsmatu. Oma kahjustava tegevusega võib kiusaja püüda juhtida tähelepanu eemale iseenda võimalikelt "puudustelt" nagu ebakindlus, hirm, väärtusetuse tunne või oskamatus keeruliste olukordadega toime tulla. (Lasteombudsman, 2014) 16 5. Kiusaja käitumist "hoiavad elus" pealtvaatajad ehk inimesed, kelle arvamusest ta sõltub või kelle arvamus on tema jaoks oluline. Seetõttu ei ole piisav pelgalt kiusava käitumise taunimine, pöörduda tuleb ka kooli poole, et otsida üheskoos lahendusi. (Lasteombudsman, 2014) 6
Kohatu reageering komplimentidele. Mõned õpilased näevad vaeva, et meelitada teistelt välja komplimente, saamaks kinnitust sellele, et nad ei ole nii saamatud ja ebaadekvaatsed, kui nad ise arvavad. Teised lähevad tujust ära, kui neile tehakse komplimente, sest tunnustav hinnang ohustab nende ebaadekvaatsustunnet. Hüperkriitiline hoiak. Kaitsemanööver, mille eesmärgiks on juhtida kõigi (sealhulgas iseenda) tähelepanu kõrvale tegelikelt või väljamõeldud puudustelt (vajakajäämistelt). Krooniline süüdistamine. Soovimata võtta vastutust enda peale, "projekteerib" õpilane oma nõrkuseavalduse või möödalaskmise teistele ning seejärel süüdistab neid ebaõnnestumise põhjustamises. Tagakiusamistunne. Krooniline süüdistamine viib veendumusele: "Kõik on minu vastu ja pole mingit mõtet üritada teha midagi positiivset või konstruktiivset (asjalikku)!" Soovimatus võistelda
annaabi.ee 
