Autor küll kirjeldab peamiselt ühte sündmust, kuid tekstis esitab ta väite, aga ei jää selle juurde püsima ja tormab edasi. Autor alustab lõiku väitega, kuid paraku jõuab lõigu lõpuks hoopis uue mõtte juurde. Autor ei suuda ühte mõtet lõpuni avada .Teksti sissejuhatus on liiga pikk ja autor ei juhata teksti mitte sisse, vaid alustab kohe teema arendamisega. Oma essees ta kirjeldab südmusi USA-s, see on ainult üks näide meeleavaldusest ja mitte eriti hea näide. Autor küll puududab Eestit, kuid see on ka seotud sama meeleavaldusega. Samas postiivne on teema valik, kuna tegu on aktuaalse teemaga. Autoril on häid mõtteid, kuid paraku jäävad need ainult üksikute lausete tasemele, ilma järgneva analüüsita. Essees on küll palju tähelepanu pööratud meeleavadusele, kuid autor ei jõua kuidagi selle mõjuni. See tõttu jääb kogu teema arendus poolikuks. Oleks oodanud autori poolt näiteid Araabia kevadest, kuid seda ei tulnud
Autor küll kirjeldab peamiselt ühte sündmust, kuid tekstis esitab ta väite, aga ei jää selle juurde püsima ja tormab edasi. Autor alustab lõiku väitega, kuid paraku jõuab lõigu lõpuks hoopis uue mõtte juurde. Autor ei suuda ühte mõtet lõpuni avada .Teksti sissejuhatus on liiga pikk ja autor ei juhata teksti mitte sisse, vaid alustab kohe teema arendamisega. Oma essees ta kirjeldab südmusi USA-s, see on ainult üks näide meeleavaldusest ja mitte eriti hea näide. Autor küll puududab Eestit, kuid see on ka seotud sama meeleavaldusega. Samas postiivne on teema valik, kuna tegu on aktuaalse teemaga. Autoril on häid mõtteid, kuid paraku jäävad need ainult üksikute lausete tasemele, ilma järgneva analüüsita. Essees on küll palju tähelepanu pööratud meeleavadusele, kuid autor ei jõua kuidagi selle mõjuni. See tõttu jääb kogu teema arendus poolikuks. Oleks oodanud autori poolt näiteid Araabia kevadest, kuid seda ei tulnud
selleks. Alguses siiski mingeid žeste ei kasuta. Selle asemel seisan nagu juba öeldud sirge seljaga ja käed ees kokkupandult ning vaatan enda kuulajatele otse silma, et veenduda kas mu info on kõigile ikka kohale jõudnud. Seejärel võtan vabama kehahoiaku ning alustan teemaga. Sellest edasi hakkavad rolli mängima rohkem minu hääletoon ja žestid. Hääletoon peaks jääma suhteliselt ühtlaseks, mõningad tooni muutused võivad olla aga need ei tohiks olla väga suurte vahedega. Mis puududab žeste siis need jäävad mul rahulikeks ja diskreetseteks ehk neid nähakse aga need ei juhi väga kuulajate tähelepanu mu näolt ja silmadelt eemale Rääkides näost siis miimika jääb mul minimaalseks ja rohkem lasen oma silmadel teemat edasi arendada. Tulles tagasi keha hoiaku juurde siis selg jääb mul sirgeks ning üleüldine hoiak kontrollituks aga krampis ma ei ole selegipoolest, vaid leian endale just meeldiva oleku, mis haakub reeglitega
annaabi.ee 
