meikida nad ennast ei tohtinud, erinevad kõrvarõngad,nabarõngad ja muud olemasolevad ehted ei olnud ka lubatud, kui siis ainult minimaalsed kõrvarõngad. Minu vanavanaema rääkis , et isegi lokke ei tohtinud juustesse keerata. Võrreldes nüüd tänapäevaga kõike seda, siis erinevus peaks olema igale ühele märgatav. Pidevalt näen ma koolis, kuidas osad tüdrukud, kes ise veel näevad välja kui lapsed, võõpavad ennast peegli ees üle jumestuskreemide ja puudritega, värvivad ripsmeid nii , et ripsmedussi kihte on lausa viis või kannavad nad koolis kõrgete tikkkontsadega saapaid, mis on muidugi kõige sobilikum leid vahetusjalatsiks. Erinevused ei piirdu ainult sellega, põlvkondade vaheline pikerkaaritamine annab ka päris rikkalikult tunda. Muidugi, ei ürita ma väita ,et eelnevates põlvkondades ei esinenud inimesi, kes ei pidutsenud ja ei laamendanud ega teinud üldse midagi
surm. Naised vananesid juba paarikümne aastaga. Alles 19. sajandi alguses võeti kasutusele tsingi oksiidil põhinev puuder, mida kasutatakse ka tänapäeval. Kuninganna Elizabeth I, kes oli teada-tuntud pliivalge kasutaja, lõi oma koolnuvalge väljanägemisega iluideaali, mida hakati kutsuma "nooruse maskiks". Tema kaasaegne Prantsuse kuningas Henri III kujundas oma õukonnas ilumärgiks aga habeme, mida isandad toonisid eri värvi puudritega. Kuid ülimürgine plii tappis ilualtarile ohvritoojad sammhaaval: esmalt kahjustus lubijumeliste nahk, siis mädanesid hambad ja kiilanes pea ning lõpuks saabus surm. Naised vananesid rekordkiirusel ja omandasid rauga välimuse mõnekümneaastaselt. Sellegipoolest ei suudetud ekstreemsest iluvahendist enne 17. sajandit loobuda. Rokokoostiili õitsenguks 18. sajandi keskpaigas muutus aristokraatidest naiste ja meeste seas
annaabi.ee 
