Punaseid laike on leitud ka inkade-eelse Chiribaya naismuumia näolt Peruust ja XIII pKr sajandi alguse Colombia Muiska kultuuri muumia palgelt. Valgeks puuderdatud nägu on läbi sajandite olnud ilu võrdkuju kaugel Jaapanis, kus kriitvalge väljanägemine on osa geišade stiilist. Traditsioonilisse geišameiki kuuluv tugev valge mink saavutati varasemal ajal pliivalgega, kuid kui ilmnes selle hävitav mõju nahale ning tervisele, hakati tarvitama riisist tehtud puudrit. Vahel kasutatakse puudrina ka lindude väljaheiteid, andmaks näole eriliselt heledat jumet. Meikimine on geiša-kultuuris pikk protseduur, kus esmalt kantakse näole, kaelale ja rinnale erilist õli või vaha ning seejärel veega segatud valge kreemjas puuder, mis määritakse näole bambusharjaga. Kui puuder on nahal, tupsutatakse nahk üle märja käsnakesega, et anda sellele niiskust ning aidata puudril paremini peal püsida. Geišaks pürgijad maikod kannavad sellist
valge värviga, huuled võõbati kuldseks ja hambad pruuniks. Hiinlannade kõrgem klass värvis ka küüsi. Selleks kasutati kummiaraabiku, zelatiini, mesilasvaha ja muna segu. Alamklassile oli küünte värvimine keelatud. Aasia naised raseerisid veel kulme. Hambad värviti kuldseks. Ka Jaapani naised võõpasid oma näod kriitvalgeks. Alguses kasutati pliisisaldusega kreemi, kuid see rikkus kiiresti näonaha ära ja kasutusele võeti riisist tehtud puudrit. Vahel kasutati ka puudrina lindude väljaheidet, et anda näole erilist heledat jumet. Geiša kultuuris oli meikimine väga pikk protseduur. Esmaslt kantakse näole, kaelale ja rinnale erilist õli või vaha ning seejärel veega segatud valge kreemjas puuder. Puuder määritakse näole babmusharjaga. Seejärel tupsutatakse nahk üle märja käsnakesega, et anda niiskust ning aidata puudril paremini peal püsida. Geišaks pürgijad maikod kannavad sellist tugevat meiki pea kolm aastat järjest praktiliselt maha võtmata
3. reageerimine hapetega reaktsioonil eraldub gaasiline vesinik ja lahusesse moodustub vastava happe sool Fe+2HCl=FeCl2+H2 Fe+H2SO4=FeSO4+H2 4. reageerimine soolaga Fe3++3KCl=FeCl3+3K Fe2++3KCl=FeCl2+2K 5. reageerimine mittemetalliga Fe3++3Cl=FeCl3 Fe2++2Cl=FeCl2 6.roostetamine 4Fe+3O2+nH2O=2Fe2O3*nH2O ühendid: Looduses esineb umbes 500 rauamineraali, millest umbes 300 on leidnud kasutamist raua tootmiseks. Hematiiti nimetati rauamennikuks ja teda kasutati välispidiselt puudrina ning seespidiselt ravimullana. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Maakoores leidub rauda ainult ühenditena. Neid looduses esinevaid rauaühendeid, mida kasutatakse raua ja rauasulamite tootmiseks nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: 1. FeO Ei oma erilist praktilist tähtsust. 2. Fe2O3 See on punakaspruuni värvusega kristlane aine, rauamaakide ja rauarooste koostisosa. Kasutatakse maalrivärvides värvipigmendina ja poleerimispulbrites. 3
annaabi.ee 
