Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurtel esineb mükoriisa. Paljuneb põhiliselt seemnest. Harilik kadakas on ka väga pikaealine ja kasvab aeglaselt. Esineb mitmeid vorme. Eestis on harilik kadakas tavaline kõikjal, kasvades peamiselt alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi tühikuid, olles ühtlasi kaitseks noortele taimedele ja metsa- alusele pinnasele. Tänu vähenõudlikkusele mullastiku suhtes, kasvab teda rohkelt ka liiv- ja loomuldadel nii meie läänesaartel kui mandri paepealsetel, kus ta on üheks peamiseks maastike ilmestajaks. Väikesaarte rannalähedastel kiviklibudel võib kohata ka kadakapõõsaid, mis omapärase muruna (max kõrgus 10 cm) maad katavad (tänu maapinna lähedusele on soolase õhu mõju väiksem ning võrsed on elujõulisemad)
peeti ligi 600-aasta vanuseks (vrd Põhja-Ameerika lääneosas kasvava kaljukadaka J. scopulorum mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad; samuti võivad mõned turkestani kadakad (artsad) J. turkestanica Kesk-Aasias Tjan-Sani ja Pamiiri mäestike artsametsades olla vanusega kuni 3000 aastat). Esineb mitmeid vorme. Eestis on harilik kadakas tavaline kõikjal, kasvades peamiselt alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi tühikuid, olles ühtlasi kaitseks noortele taimedele ja metsa-alusele pinnasele. Tänu vähenõudlikkusele mullastiku suhtes, kasvab teda rohkelt ka liiv- ja loomuldadel nii meie läänesaartel kui mandri paepealsetel, kus ta on üheks peamiseks maastike ilmestajaks. Loopealsetel pakub talle seltsi tavaliselt türnpuu, paakspuu, lodjapuu, pihlakas, kukerpuu ja magesõstar. Väikesaarte rannalähedastel kiviklibudel võib kohata ka kadakapõõsaid, mis omapärase
annaabi.ee 
