kogu rida korraga. Pargipuistute all mõistetakse käesolevas õppematerja- • Alleesid on võimalik uuendada lõiguti, alusta- lis pargiruumide kujundamiseks ning pargimaastiku des kohtadest, kus puid on kõige vähem säili- vaheldusrikkamaks muutmiseks kavakindlalt rajatud nud. Kindlas rütmis noorte ja vanade puudega istutusi või pärast nende väljalangemist sama koha alleelõikude vaheldumine ei hävita puuderea hõivanud puistuid. Seetõttu ei kehti järgnevad soo- efekti ega mõju süsteemituna. vitused parkmetsade ja metsaparkide majandamise • Sageli on alleepuude rida juba algselt istutatud kohta; viimaste majandamisel lähtutakse sageli met- liiga tihedana, mistõttu puud kasvavad küll sakasvatuslikest tõekspidamistest. Pargipuistute majandamise põhiprobleemid on
Kui puid istutatakse uute, rajatavate või rekonstrueeritavate autoliiklusega teede-tänavate vahetusse lähedusse, projekteeritakse ja rajatakse tänava aluskihid ja kandva kasvualuse kihid üheaegselt, kuna kasvupinnas peab ulatuma ka tänavasillutise alla, et anda juurtele levimisruumi. Selline üheaegne projekteerimine ja rajamine tagab ka tänava aluskihtide stabiilsuse, mida kasvualuse hilisema rajamise käigus võidakse kahjustada. Kui puid istutatakse ritta, on otstarbekas kogu puuderea jaoks rajada ühtne, linditaoline kasvualus: puud moodustavad juurühendusi ning otsekui aitavad üksteisel kasvada. Kasvukoha ettevalmistamist alustatakse olemasoleva pinnase väljakaevamisest. Süvendi põhi kobestatakse ning tihendatakse uuesti, andes sellele 2 … 3 % kalde drenaaži suunas. Drenaaž rajatakse 8 … 10 cm läbimõõduga drenaažitorudest, mis kaetakse umbes 30 cm paksuse kergkruusa või killustikukihiga; sobivam on graniitkillustik
annaabi.ee 
