Puuetega inimesi kujutatakse vähemeelistatud olukorras olevate isikutena, kellele puue põhjustab kannatusi. Puudega lastesse suhtutakse kui tulevastesse erivajadustega inimestesse, kes on täiskasvanutena pigem ühiskonnale koormaks. Jäetakse tähelepanuta aspektid, mille kaudu puudega inimesed võiksid ühiskonnale oma panuse anda ning keskendutakse nende vajadustele, mille rahuldamiseks on tihti vaja kas lähedaste või riigi abi. Karin Kiis märgib oma uurimuses ,,Puudelaste perede sotsiaalne toimetuleks Tartu linnas" (1999), et nendest peredest, kus kasvab puudelaps ning kes on lapse igapäevasel hooldamisel abi saanud, oleks rohkem abi vajanud 65,5%. Kusjuures olulisimaks toimetulekuressursiks on oma pere liikmed ja lähisugulased. Institutsionaalsest sektorist on üle poolel juhtudest saadud abi õpetajalt või lasteaiakasvatajalt (60,6%) ja pisut vähem peredest (37,7%) märkis abistajan meditsiinitöötajat. Kuid sagedamini märgiti, et ravi- ja
soodustused töötavale väärkohtlemine Laste hoolekande korraldus Eestis: emadele;*Lapsepuhkus*Soositi Lastekaitse küsimustest on vallasemasid*Soositi lasterikkaid aktuaalsemateks koolikohustuse 55. Kirjelda kodutute mittetäitmine, puudelaste peresid *Laste abirahad*Moraalne toetus*1944 määrus, millega hoolekande korraldust Eestis? rehabilitatsioon, nende kehtestati medalid:1)Emamedal- 5-7 Kodutute hoolekanne Eestis: integreerimine lasteaeda ja kooli. Sotsaalhoolekandeseaduse alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus 59. Milline on olnud vabatahtliku tegevuse roll
annaabi.ee 
