põlispuud ja suurte mõõtmetega vanadpõõsad. Kontserdimaja esise parklaala ääres kasvavad suurte mõõtmetega pärnad ning erinevatest puuliikidest koosnev puudesalu. Antud alal on hea järgida kunagise betoonmüüriasukoha järgi jooksvat piiri, mille põhjal pargi territooriumi sisse jääksid nii seal kasvavadpõlispuud ja ka visuaalselt ilus ning parklaala varjulisemaks ja rohelisemaks muutevpuudesalu. Selles puudegrupis kasvavad harilikud haavad, vahtrad, pärnad ning mägivahtrad.Kindlasti vajab antud grupp säilitamist ka mägivahtrate esinemise tõttu. Jõhvi linnapark on ainuke haljas- ja puhkeala Jõhvi linnas tema elanikele. Pargi kui puhkeala funktsioon ei ole ainult olla visuaalselt ilus ja heakorraliselt korrektne. Park on kuielav organism, mis muutub ajas, mille kõik elemendid peavad töötama koos, et tagadaajalooliselt kujunenud planeeringu, dendro-
Puid nõrges- ükskõik kui pikk ta poleks. Tänu oma bioloo- tavaks teguriks võib olla ka „alatoitumus”, mis tekib gilisele aktiivsusele suudab oksakrae sulgeda siis, kui puul pole fotosünteesiks piisavalt rohelist nakatunud oksatüüka õhukindlasse kapslisse ja võrapinda, mille põhjuseks omakorda on liiga tihe tõkestada sellega mädaniku leviku. Mõistagi ei asetus pargipuistus või puudegrupis. Sageli on selle ole see võimalik, kui on eemaldatud liiga jäme põhjuseks inimene oma oskamatu tegutsemisega, õi- oks. gemini tegemata jätmisega, mida tihti nimetatakse loodussõbralikuks majandamiseks ning mis viib liig- tihedate pargipuistute soosimiseni. Liiga tihedalt koos kasvades lühenevad puuvõrad ning tüved ei saavuta liigile iseloomulikku läbimõõtu. Tagajärjeks on oks- te kuivamine ning tervete puude murdumine. Puude
annaabi.ee 
