Ametlikult on Iirimaa pinnast 5.5% kaetud metsaga, kuid, jah, nähtud kahte tüüpi metsad on küll mõneti veidrad. Esimene variant on tihedatesse, nii 70-80 cm vahedega ridadesse istutatud kuused. Aga on olemas veel lehtmetsad, mis aga ausalt öeldes on rohkem parkmetsad oma kenade korras radade ning puhastatud puudealusega. Kuid jalutamiseks ning linnulaulu kuulamiseks on nad täiesti sobivad, muidugi kui ei ole nädalavahetus. Lainja pinnamoega ning seega mõneti Vooremaad meenutaval Kesk- ja Lõuna-Iirimaal on kõik võimalik ülesharitud ja täisistutatud. Ning kuigi vaated vahelduvad ning aeg-ajalt leidub pisut kõrgemaid kohti, võib nähtu mõne aja möödudes
Rahvas tundub olevat tagasihoidlik ja töökas. Kurult avanes järgmine vaade allasetsevatele sipelgatena kihavatele küladele kuplilisel ideaalmaastikul, taamal taustaks Bucegi mäeaheliku pilvelooris kaljuahelik. Väga imposantne kolmemõõtmeline vaade! Laskusime pimesi läbi pöögimetsa alla sööstes .Koerad haukusid lausa meie all, ent küla oli iidvana pöögimetsaga hästi varjatud. Mets tuletas mulle meelde Sõrmuste Isanda Fangorni , hajali puud hämara puudealusega, laiad võrad kokku põimunud. Meie eesmärgiks oli jõuda õhtuks Brani, kus asub nn. Dracula loss. Kõmpisime Magura külateel mööda imemaalilistest majakestest, mis olid kaetud pitsiliste laastukestega . Küla oli
annaabi.ee 
