selle raamatu vältel ära tunda ´´Kevadet´´,ainult natuke uuemates seikades ja teissuguste nimedega.Näiteks:Josef Totz on sama nagu Toots või Tönnisson on Tõnnisson.Kõik seigad ongi samad ainult need on kaasaegsemaks tehtud.Miks on raamatu pealkiri peaaegu geeinus,kuna Aapo perekonnanimi on Einsten see erineb Albert Einsteini Nimest ainult ühe i-tähe poolest.Teda narritakse ka sellepärast,et ta nimi on Einsten,ta väda sooviks,et ta nimi oleks tavaline nagu Tamm,Kask,Kuusk.Asja puudab keeriliseks ka see,et kooli pole ta just kõige helgem pea ja hinded pole kõige paremad.Nagu Kevades´´käisid Arno ja Teele koos koolis,käivad siingi Aapo ja Raija(hüüdnimega Teele)koos koolis ja on ka paar.Aapo on tagasihoidlik poiss,kes on korralik nagu Arnogi. Raamat muutub keskel poolel huvitavamaks,kuna erineb,siis rohkem´´Kevadega ´´,siis põleb koolimaja maha ja lapsed saadetakse erinevatsse koolidesse laiali,et Aapo
Kaks mudelit: domineeriva meedia mudel ja pluralistliku meedia mudel.1. domineeriv meedia mudel: kohaselt nähakse meediat alumas teistele omavahel seotud institutsioonidel. Aditoorium on sunnitud või määratud aktsepteerima pakutavat maailmavaadet, kriitilise reageerimise võimalused on väiksed. Tulemusena tugevdatakse ja legitimeeritakse valitsevad võimustruktuuri, muutusi hoitakse ära alernatiivsete häätlte väljafiltreerimise abil.2. pluralitlik mudel: ühtne ja domineeriv elit puudab, võimalikud on nii mutused kui demokratlik kontroll. Pluralistlik lähenemise on üldistatud versioon sellest, kuhu liberalism ja vabamajandus viia võivad. Sotsiaalse integratsioon ja identiteet. Neli erinevat teoreetilist positsiooni sotsiaalse itegratsiooni suhtes: 1. vabadus, mitmekesisus. Tsentrifugaalse mõju positiivne versioon rõhutab vabadust, mobiilsust ja moderniseerumis. 2. sidusus, solidaarsus. Tsentrifugaalse mõju positiivne versioon rõhutab meedia integreerivad ja siduvaid
kuid pretendent võetakse tööle mistahes kohale hierarhias, kusjuures: 1) temalt ei nõuta alamate astmete obligatoorset läbimist; 2) samas ei garanteerita mingil moel järgmisele kõrgemale ametikohale jõudmist senioriteedi alusel - järgmisele kohale pretendeerib jälle nagu esmasele. Tihti rakendatakse siin avalikku või suletud konkurssi, seetõttu on antud süsteemi iseloomustatud veel konkurentsisüsteemina. Selles süsteemis puudab alaline riigiteenistujate korpus, kuid seda väidetakse süsteemi pooldajate poolt korvavat: 1) võimas rotatsioon (personali vahetumine, uuendamine); 82 2) professionaalide rekruteerimine nö jooksvalt ja mistahes vajadusel läbi konkursifiltri. Karjäärisüsteemi tüüpilisteks esindajateks peetakse eriti Saksa LV-d ja Prantsusmaad ning üldse mandri-Euroopa ehk kontinentaalset areaali
annaabi.ee 
