Madalsoometsad Muld on paksema turbakihiga, millel kasvavad tarnad ning kõrrelised, pajupõõsad ja sookased. Rabametsad Kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil. Puuliigiks on siin vaid kidur mänd. Põõsastest võib vaid nimetada vaevakaske, mille näpuotsa suurused lehed on peenete oksaväätide küljes ei torka esmapilgul silmagi. Rohttaimedest näeb sagedamini sookailu, sinikat, villpead, rabamurakat ja jõhvikat. Vahel võib kohata omapärast putuktoidulist huulheina. Eesti metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja
Paljud organismid võtavad teiste loomade taju iseärasusi arvesse ja kohastuvad vastavalt, nt kehavärvuse erinevus selliselt, et keha ülemine pool pruunikas ja alumine hele. Sageli annab vari röövikust tunnistust ja pakub linnule huvi, aga kui rööviku ülemine pool on heledam ja alumine tumedam, siis langev valgus tekitab varju rööviku alaosa ja pinna vahele – objekt muutub kahemõõtmeliseks (vastuvarjutuse efekt). Röövikutel võib olla kehal jätke, mis suunab putuktoidulist lindu nii, et ta ründaks mitte neid kehaosi, mis on väga tundlikud, vaid rünnak läheb kõrvale ja röövik võib pääseda. Sama kehtib silmlaikude kohta keha äärealadel, mis meelitavad linnu neid ründama. Võivad olla ka kehaosad, millest loom rünnaku korral võib loobuda, nt ämblik võib jäseme ründajale jätta, sisalik ja mõned närilised saba, pääsedes ise üsna hõlpsasti minema. Poultoni tabel
annaabi.ee 
