1. Valmikud ja vastsed, kes tuuakse metsas kahjustatud puiduga üle hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane. 2. Saeveskites seisvat puitu kahjustavad näiteks sinisikk ja hääletu toonesepp 3. ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, näiteks majasikk, mööbli- toonesepp, suur toonesepp. 7 Töötlemisele mineval puidul ei tohi putukkahjustusi üldse esineda. Putukkäigud, mis ei ole suuremad kui 2 mm, on vähesel määral lubatud kõige madalamatel puidu kvaliteedi klassidel. Suuremad tõugukäigud pole lubatud ja selline puit sobib ainult küttematerjaliks. Võõrlisandid ja defektid Võõrlisandid- ebaloomulike võõraste kehade esinemine puidus( kivid, liiv, traat). Raskendavad puidu töötlemist, sageli tekkinud avariide põhjuseks. Mehaanilised vigastused metsavarumisel, vaigutamisel, trantsportimisel jne tekkinud puidu
õhuliikumist, et puitu kuivatada. Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada. Looduslikult kuivatamine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast. Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine kambiumi kihis ja puit hakab kuivama. Maha langenud puu puhul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- jälgida aga, et vahepealsel ajal ei tekiks putukkahjustusi. Virnades kuivatamine- 2.Puitu kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina. Poolpalk- pooleks saetud palk. Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk. Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm. Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm. Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi. Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal.