ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda. Hoiab paigal rakuorganellid. TAIMERAKK Erinevad loomarakust: rakukest ja plasmodesmid, vakuoolid ja tonoplast, plastiidid.
ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 8. Lüsoom – jäätmed. Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: surnud rakkude lagundamine hulkraksetes ja kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) 9. Rakumembraan – 2 kihti ja koosneb fosfolipipiidest. Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju, võimaldab rakul liikuda ja hoiab paigal rakuorganellid. 12. Tuum – ümbritsetud kestaga, säilitab geneetilist infot (dna) Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum,
(kaspaaside substraatne inhibiitor), mille süntees leiab aset enne kaspaaside aktiveerimist. On näidatud, et P35 puudumisel tekib nakatatud kultuuris ligi 10 000 korda vähem BVsid ja viirus ei suuda röövikut süsteemselt nakatada (LD50 tõuseb üle 1000 korra), sest nakatatud rakud surevad enneaegselt ja uued viirused ei jõua valmida. Muudel baculoviirustel esineb ka teistsuguseid apoptoosi blokeerivaid valke. Edasise nakkuse käigus blokeerib viiruse ensüüm EGT, mis sekreteeritakse putukavastse hemolümfi baculoviirusega nakatatud rakkudest, rööviku arengu (modifitseerides hormoone - ecdysteroidide). See väldib rööviku üleminekut moondesse ja hoiab teda kasvamisjärgus. Sellisel viisil moduleerivad viirused kogu rööviku arengut (blokeeritakse moone) ja ka käitumist – nakatatud röövikutele on iseloomulik, et nad lahkuvad oma toitumiskohal ja/või ronivad taimede kasvude otstesse, kus nad jäävad oksa või lehe tippu rippuma (seda käitumist põhjustav ptp-geen,
annaabi.ee 
