üksnes esimest tüüpi elupaikadest (läte) pärit sisserändajate arvel. Mülgas on madalakvaliteediline elupaik, kuigi võib liigi isenditele esmapilgul tunduda lättena, kuid osutub tegelikkuses ökolõksuks. Mülgaselupaik on petlik. Linnast on saanud inimeste metapopulatsiooni atraktiivne mülgas, ökolõks. Ökolõks - näiliselt sobiv, kuid tegelikkuses mingi olulise näitaja poolest ebasoodne elupaik, kuhu elama asudes liik või tema järglased tõenäoliselt hukkuvad. Näiteks putukavaesesse kesklinna parki arvukalt pesakaste paigaldades luuakse ökolõksud, kuna linnud avastavad alles poegade koorudes, et toitu ei jagu, ning pojad hukkuvad. Kordamisküsimused: Kuidas hinnata elupaiga kvaliteedi headust? Elupaiga headuse all mõeldakse keskkonna võimet pakkuda isendi või populatsiooni püsimiseks vajalikke tingimusi. Elupaiga headust saab hinnata keskkonnamahutavuse kaudu, küll vaid (lokaal)populatsiooni tasemel ja suures mastaabis. Keskkonnamahutavus
esimest tüüpi elupaikadest (läte) pärit sisserändajate arvel. Mülgas on madalakvaliteediline elupaik, kuigi võib liigi isenditele esmapilgul tunduda lättena, kuid osutub tegelikkuses ökolõksuks. Mülgaseluapaik on petlik. Linnast on saanud inimeste metapopulatsiooni atraktiivne mülgas, ökolõks. Ökolõks näiliselt sobiv, kuid tegelikkuses mingi olulise näitaja poolest ebasoodne elupaik, kuhu elama asudes liik või tema järglased tõenäoliselt hukkuvad. Näiteks putukavaesesse kesklinna parki arvukalt pesakaste paigaldades luuakse ökolõksud, kuna linnud avastavad alles poegade koorudes, et toitu ei jagu, ning pojad hukkuvad. Kordamisküsimused: 1) Selgitada ökonisi ja elupaiga vaheline erinevus. Ökonisi puhul on tingimused vastavad kvaliteetsele elupaigale, kuid elupaiga mõiste all mõeldakse pigem minimaalseid tingimusi, milles liik elada suudab. 2) Kuidas hinnata elupaiga kvaliteedi headust?