ning koosnevad vaid ühest osast. Objekte nendega ei näe, nad tajuvad vaid heledust ja tumedust ning liikumist. Lihtsilmi on tavaliselt 2-3. Rindmik koosneb kolmest lülist. Täiskasvanud putukatel kannab iga rindmikulüli üht lülilist küünistega varustatud jalapaari. Seega on putukatel kuus jalga. Lisaks jalgadele kinnitub enamikul putukatel rindmikule veel üks kuni kaks paari tiibu. Erinevalt lindude ja nahkhiirte tiibadest ei ole putukatiivad tekkinud mitte jäsemetest, vaid kujutavad endast rindmiku kahe tagumise lüli katete lehtjaid väljasopistisi. Putukad on ainsad selgrootud, kellel esinevad tiivad. Liblika jala ehitus Putukate jalgade ehitus on seotud nende elupaiga ja eluviisiga. Ühenda jalgade nimetused joonte abil nende õigete kirjeldustega! Eesjalad tugevamini arenenud, sääred labidakujuliselt laienenud, sageli
Homoloogilised elundid- ühtne ehitusplaan ja põlvnemine, kuid võib olla erinev funktsioon, loomadel imetajate ja lindude esijäsemed. Taimedel muundunud võsud nt maa-alused muundunud võsud- risoom, mugul, kukerpuul muundunud lühivõrsetest astlad. Analoogilised elundid- einrv päritolu ja ehitus, kuid funktsioon on sama. Taimedel torkiv kaitsefunktsioon, mida täidavad kas pindmiste rakkude väljakasvud (roos, vaarikas) või muundunud lehed (kaktus). Loomadel: putukatiivad ja linnutiivad. Elavad fossiilid- liigid, kes evolutsioonilise loogika põhjal oleksid pidanud ammu olema välja surnud, latimeeria (vihtuimne kala) 2 populatsiooni Indoneesias ja Madagaskaril, hõlmik puu. Atavismid- tunnused, mis eksisteerisid ammustel esivanematel ning mis ootamatute geenihäirete tõttu on taasajal uuesti avaldunud. 1. Üleni karvane inimene, 2. Mitme piimanäärmaga inimene, 3. Sabaga inimene, 4. Püstise kehahoiuta inimene- liiguvad neljakäpakil.