leiaksid soodsa vastuvõtu tootjate seas. Taimede esialgne loomise eesmärk oli taimekaitse täiustamine. (Keskkonnaministeerium 2002.) Geneetilise muundamise vajalikkuse argumendina sageli tuuakse ka seda, et sellega saab efektiivselt ära toita planeedi üha kasvav rahvastik. (Acherman 2002.) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO andmetel on aga rahvastiku toitmise tegelikuks probleemiks materiaalsete ressursside ebaühtlane jaotumine maailmas. (Keskkonnaministeerium 2002.) Putukakindlus saavutatakse toidutaimedele bakteri Bacillus thuringensis (BT) toksiini geeni sisestamisega. See toksiin on põllumajanduses kasutusel tavalise putukamürgina ning inimese jaoks see on ohutu. Viirusekindluse saavutamiseks sisestakse taimedesse taimehaigusi põhjustavate viiruste geene. See muudab taimed vähem mõjutatavateks nende viiruste poolt põhjustatavatele haigustele ning saagikus suureneb.
(Viikmaa & Tartes, 2008, lk 43) GMO toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote madalam hind või suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus) või mõlemad korraga. GMO organismide ja GMO toiduainete põhjalikuks hindamiseks nii inimese tervise kui ka keskkonna seisukohast on loodud spetsiaalsed süsteemid. (GMO, 2017) Putukakindlus saavutatakse toidutaimedele bakteri Bacillus thuringensis (Bt) toksiini tootva geeni sisestamisega. See toksiin on praegu põllumajanduses kasutusel tavalise insektitsiidina (putukamürgina) ja ta on inimesele ohutu. Seda toksiini pidevalt tootvate GMO põllukultuuride juures on täheldatud, et teatud erilistes oludes (näiteks kõrgenenud kahjuriohu korral) vajavad nad väiksemates kogustes putukamürke. (Koik) See bakter toodab Bt-toksiini - mürki, mis tapab mingit kindlat putukarühma