GMO-d võivad olla bakterid, taimed, loomad või seened, mille geene on muudetud moodsate geenitehnoloogiliste meetoditega. Taimede geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parandamiseks, taimede vastupidavamaks muutmiseks ning toiteväärtuse suurendamiseks. See vähendab ka taimekaitsevahendite kasutamist, mis omakorda kaitseb keskkonda. Kuid kas nii roosiline ja ideaalne GMO on tõesti täiuslik ning täiesti ohutu? GMO resistentsus putukatele ei garanteeri mürgitamisest loobumist, sest putukakindlaid GM taimi kasutatakse mitte mürgi asemel, vaid lisameetmena, sest täiesti putukakindel see pole. Maisis olev Bt-toksiin ei ole väga valiv ta tapab ühtemoodi kahjulike ja n-ö kasulike putukaid, mis mõjutab omakorda teisi toiduahela lülisid. Teaduslikud uuringud tõendavad ka, et putukates areneb resitentsus Bt-toksiini vastu ning immuunsus areneb palju kiiremini kui mürgi tavakasutuse korral, sest pulbrit kasutatakse vaid vajadusel, kuid muundtaim toodab
Põllukultuuride kasvupindalast on muundkultuuride all juba üle 4 protsendi. GMO põllukultuuride kasvupind on suurenenud 2 miljonilt hektarilt 1996. aastal 59 miljonile hektarile 2002. aastal. Statistikas on valdaval kohal neli riiki kasvupindalalt: USA 66%, Argentiina 23%, Kanada 6% ja Hiina 4% neli kultuuri: sojauba 62%, mais 21%, puuvill 12% ja raps 5% herbitsiide taluvaid kultuure on 75%, putukakindlaid 17% ja mõlema tunnusega 8% Geeniasjatundjate arvates on muundorganismide loomine küllaltki lihtne, vähe tööd ja investeeringuid nõudev. Palju kulukam on selgitada ja tõestada, kas need organismid on püsivad ja ohutud loodusele ning nendest valmistatud tooted loomadele ja inimestele. GMO Euroopas: Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatamine ja muul eesmärgil turustamine lubatud ainult vastava loa olemasolul. Eraldi nõuded on kehtestatud GMO keskkonda viimise ja
annaabi.ee 
