Need kahjustused teevad puitu nõrgemaks. Kui puitu kuivatatakse või laotakse virnadesse, siis on ta vastuvõtlik elavatele ja mitteelavatele kahjustajatele, mis mõjutavad puidu struktuuri. Bioloogilised tegurid, mis kahjustavad puitu on seenkahjustused, bakterid ja putukad. Kahjurid võivad kaitsmata puidust tekitada tõsiseid kahjustusi suhteliselt lühikese aja jooksul. Puidu naturaalne kestvus ning vastupidavus seen- ja putukakahjustustele sõltub puidu liigist ning bioloogilistest näitajatest. Maltspuit on üldiselt väiksema vastupanuvõimega ning kahjustused toimivad seal kiiremini. Lülipuit on üldiselt suurema vastupidavusega, kuid see sõltub suuresti puidu liigist. Ehituspuitu kahjustavad mitmesugused putukad, kes juba tõukudena hakkavad puitu hävitama. Ohtlikumad puitu hävitavad putukad on toonesepad ehk nn. puukoid ja majasikud. Puukoid hävitavad elamu palke, sarikaid, poste jne. Tõugud söövad puitu
Selline pinnas säilitab endas palju vett, mida puu tarvitab kasvamiseks kuivadel perioodidel. Kõige produktiivsem kasvuperiood on 40. ja 50. aastate vahel. Füüsikalised omadused Toore pähklipuidu tihedus on 900-950 kg/m3, kuivatatud puidul on ligikaudu 640 kg/m3 (niiskussisaldus 12%). Musta pähklipuu puit on keskmise tihedusega, kõva ja sitke. Mõõdukalt vastupidav kriimustustele. Puit on väga vastupidav ilmastikutingimustele kuid vastuvõtlik putukakahjustustele (Lõuna Illinois’is on mustast pähklipuust leitud üle 300 erineva putukaliigi). Lülipuit on vastupidav puidukaitsevahenditega töötlemisele. Kuivatamine Puitu tuleb kuivatada aeglaselt, vältimaks pinnalõhede ja pragude teket. Puit vajab kuivatamisel hoolikat jälgimist. Kuivatatud puit on küllaltki stabiilne. Kuivamisel on kahanemine radiaalsuunas 5,5 % ja tangensiaalsuunas 7,8 % ja üldmahuliselt 12,8%. Töödeldavus
o Väiksema koondega Algtihedus oleneb o Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest o Kasvukohatingimustest o Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist o Istutusmaterjali vanusest o Loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik o Segakultuur o Puhtkultuur Segakultuurid on o Tootlikumad o Parandavad mulla omadusi o Vastupidavamad seen- ja putukakahjustustele Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus rajamisel ja hilisemal hooldamisel ning majandamisel Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub o Kkt-st (mullaviljakusest ja mulla veerežiimist) o Eelmise puistu liigilisest koosseisust o Seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess) o Metsaomaniku soovidest ja võimalustest Metsakultuuride hooldamine
Oluline on ruumide pidev jägimine seire. Selle käigus on olukline kindlaks teha kahjurite olemasolu/puudumine; liik; leviku ulatus; kahjustused; kontrollimeetmete tõhusus.Oluline on ka üldine hindamine selleks tuleb omandada ingot hoonete, kogude, töötajate kaebuste, keskkonnatingimuste kohta. See kogutakse IPM kava käigus ja sellele tuginetes kavandatakse seire. Võib läbi viia ka visuaalset vaatlust selle käigus püütakse avastada mikroseente- ja putukakahjustustele viitavaid tunnuseid. Kõige olulisem esialgne etapp kahjustuste kindlakstegemiseks ongi visuaalne vaatlus. Perioodilist vaatlust tuleks sooritada vähemalt kord kuuls. Tulemused tuleb fikseerida vastaval inspektsioonilehel. Oluline on kontrollida ka kasutamata ruume, lagusid, tualette. Erilise tähelepanu all peavad olema ruumid, kus hoitakse toiduaineid või tegeletakse toidu käitlemisega köögid, kohvikud, sest sageli algab biokahjustajate levik sealt
annaabi.ee 
