vähemalt 6 tunni kestel. Ent kuumutamine võib kahjustada eseme viimistlust, puit kuivab siis liigselt ja võib praguneda. Tugevasti kahjustatud puitosad tuleks välja vahetada. Uusi asenduseks pandud puitdetaile töödelge tingimata insektitsiididega või katke need viimistluskihiga. Insekstitsiididest sobivad nii booriühenditel (Boracol 20Rh, Timbor, Borrada D, Boracare) kui ka püretroididel (Aidol Anti-insekt) baseeruvad töötlemissegud. Putukakahjustuse korral katsuge töödelda kogu ohustatud puitmaterjal, mitte ainult need kohad, kus juba paistavad väljalennuavad. Lahusega töötlemist alustage katmata otsapindadest immutage neid kohti kuni küllastumiseni. Seejärel kandke lahust lõhedesse ja pragudesse, lõpuks töödelge ese pintsli või pritsiga üleni. Kui insektitsiidi panna ainult väljalennuavadesse, siis ei taga see putukate täielikku hävitamist. Sügaval puidus asuvaid
puuliikidele. Esisäsikiired ühendavad tsentraalse säsiosa välimise kooreosaga. Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid nt tammel on ta tähtja kujuga, haaval viisnurkne. Säsile on iseloomulikud hästi arenenud rakuvaheruumid. Puittaimede säsirakud puituvad aja jooksul, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimise osa rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Putukakahjustuse võivad mitmel lehtpuuperekonnal (kask, remmelgas, lepp, vaher) põhjustada väärsäsi teket. See meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puiduosas. Säsikiired esinevad kõikidel puuliikidel, kuid mõnel liigil on nad väga peened ja palja silmaga nähtamatud, koosnedes mõnest rakureast. Säsikiirte asend ja suurus on mitme puuliigi puidu oluliseks määramistunnuseks. Väga kitsad säsikiired (nähtavad luubiga) on iseloomulikud okaspuudele ning kase- ja haavaliikidele