Asustati 1994 a. Veebruaris 1995 a. sõlmiti leping Keskkonnaministeeriumiga 1997 a. alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2006 a. moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus 11 juuni 2007 a. Kirna õppekeskuse pidulik avamine AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) seejärel siirdesood ning madalsood Rabasaari ja laukaid Kevadel pesitsevad seal tedred,kotkad ja teised haruldased linnuliigid Soosaared pakuvad turvalisi pesapaiku hundile Kaitsealal asub 12 vooluveekogu (suuremad: Emajõgi, Pedja ja Põltsamaa)
liblikafauna. Suurele osale liblikatest sobivad kergelt-mõõdukalt karjatatavad alad, kus nektarit sisaldavad taimed rikkalikult õitsevad. Paljudele liikidele meeldib kinnikasvamise esimene staadium, kus ei ole toimunud veel liiga tugev kulustumine ega võsastumine.Teised putukarühmadTeiste putukate elust rannaniitudel teatakse suhteliselt vähe. Matsalus viimasel ajal tehtud uurimised lubavad väita mitmekesise putukafauna olemasolu karjatatavail rannaniitudel.Rannaniitudele, kus on pikka aega loomi karjatatud, on iseloomulikud murelaste ja rautsikute mitmete liikide poolt tekitatud sipelgamättad. 3) Rannaniitudel on väga rikkalik kurvitsaliste kooslus. Kurvitsalised tunnevad end hästi rannakarjamaadel.Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Pesitsusajal toituvad kurvitsalised putukatest, ämblikest, tigudest, vihmaussidest ja
Ojades, pisikestes paistiikides võivad olla kalad, linnud tulevad toituma (putukad, kalad). Niiskuslembesed looduslikud taimeliigid, sh orhideed. Nahkhiired käivad öösiti toitumas. Järsakud, astangud Osaliselt elustik sarnane kivikuhjatistekiviaedade omaga substraaditundlikud liigid nagu samblikud, samblad, mõned limused. Lisaks linnuliigid kaldapääsukesed ja jäälind liivakivis, räästapääsukesed klindil jmt. Kivimipragude vahel või uuretes rikkalik putukafauna. Ükikud spetsiifilised soontaimeliigid, eriti eostaimede hulgast (põisjalg, raunjala liigid). Ehitised ja nende ümbrus Üldiselt elustik mittespetsiifiline, kasutab lihtsalt ära toidu, substraatide ja pelgupaikade mitmekesisust. Närilised ja nende püüdjad toit, pelgupaigad. Nahkhiired pelgupaigad õõnsustes, keldreis. Siilid, kahepaiksed, linnud peenarde vahel kerge püüda putukaid, tigusid, leidub pelgupaiku.
annaabi.ee 
