Hästiköetavates majades lutikad sigivad aasta läbi. Emane kleebib valkjad piklikud munad mitmesugustesse pragudesse ning lõhedesse. Lutikas võib muneda koguni 100 muna, harilikult ühe muna kaupa päevas. Muna areneb 4 5 päeva, ent olenevalt temperatuurist võivad noored lutikad kooruda ka alles kolme kuu möödudes. Vastne näeb koorudes välja nagu oma ema miniatuurne koopia. Niipea kui vastne on endale peremehe leidnud, hakkab kohe verd imema. Nagu teised putukadki, nii vahetab ka lutikas kesta, enne kui saavutab täiskasvanud isendi suuruse. Ta kestab viis korda. Kui toitu on külluses, saavutab ta suguküpsuse juba 3 8 nädala pärast. Lutika eluiga on harilikult 18 kuud. Ta on paradoksaalne, et mida vähem toitu, seda kauem lutikad elavad, kuna pikad jõude perioodid veedavad nad tardunud olekus sobiva toiduallika ilmumist oodates. Kunagi olid lutikad tavapärane nähtus majades, kuid tänu sellele, et tänapäeval on
Põhjasetteid uuristasid mitmesugused ussid. Kohmakalt ujusid või kaevusid põhjasetteisse trilobiidid, lülilise kehaga lamedad põhjaasukad algas 500 milj. ordoviitsium kestis 65 milj.a (kuuluvad lülijalgsete hulka nagu a eest putukadki).Trilobiitide hulgas oli täiesti pimedaid vorme, kes kogu elu kestel ei väljunud põhjamudast. Mõnedel trilobiitidel olid aga liitsilmad, millega nad jälgisid periskoopidena merepõhjas toimuvat. Mõned uurijad arvavad, et trilobiitide silmad võisid
Meres arenesid bakterid ja vetikad, meduusid. Ordoviitsium Mere põhjas elasid arheotsüaadid - korallisarnased loomad, kes ehitasid korallriffe. Koos arheotsüaatidega elasid käsnad. Põhjasetteid uuristasid mitmesugused ussid. Kohmakalt ujusid või kaevusid põhjasetteisse trilobiidid, lülilise kehaga lamedad põhjaasukad (kuuluvad lülijalgsete hulka nagu putukadki).Trilobiitide hulgas oli täiesti pimedaid vorme, kes kogu elu kestel ei väljunud põhjamudast. Mõnedel trilobiitidel olid aga liitsilmad, millega nad jälgisid periskoopidena merepõhjas toimuvat. Mõned uurijad arvavad, et trilobiitide silmad võisid tajuda isegi infrapunast valgust. Silur Mere põhjas elasid mitmesugused käsijalgsed. nende karpide kuhjumisest on moodustunud näiteks meie fosforiit ja karplubjakivi.
annaabi.ee 
