impeerium. Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades – kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi arhitektuur Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikkividega. Hagia Sophia Üks kuulsamaid bütsantsi arhitektuuri mälestusmärke on Hagia Sophia Katedraal San Vitale Veel on üks väga tuntud kirik maailmas mis on väga omapärane, nimelt kaheksanurkne kirik San Vitale mis asub itaalias. Sisekujundus Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega
religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsants arhitektuuris Kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist jm. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida. Justinianus I ajal ehitatud (532537) Hagia Sophia basiilika on tänapäeval kõige võimsam Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk. Katedraal püsis veidi vähem kui 1000 aastat maailma suurimana (kuni Sevilla katedraali valmimiseni aastal 1520). Arhitektuurist on põhiliselt
Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Õigeuskliku kiriku mõjud avaldusid aga Venemaal, Kreekas, Serbias ja mujal. Bütsantsi kunsti meistrid said innustust antiiksete kunstiteoste harmooniast ja idamaisest toredusest, mis omavahel suurejooneliselt ühendati. Bütsantsi arhitektuuris kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja kuplid valmistati kergetest kärgtellistest, pimsist, putsolaanist jm. Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu - smaldi. Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: 1. keiser Justinianus I valitsemine 6. saj 2. Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj 3. Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. Saj Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo
annaabi.ee 
