Samamoodi valmistuti balti jaamas maha laskma kümmekonda eesti ohvitseri. Mässukatses kaotas oma elu 21 inimest valitsuse poolelt, neist ainult üks sai surmavalr haavata lahingu käigus. Kõik 64 ülejäänud lihtsalt tapeti. Mässuliste hulgas ohvreid esialgu 20, hiljem lisandus neile 155 sõjakohtute otsusel mahalastut. Putskatse ohvrite koguarv tõusis 200ni. Siiski ei maksaks putsikatset alahinnata, sest olude teistsugusel kujunemisel poleks EW saatus kaugelti selge olnud. 02.12.2008 Enamlik juhtkond põgenes täielikult idapiiri taha. Poliitbüroo likvideerus. Üksikuid kommunistlikke tegelasi saadeti küll siia, kuid kõik tuntumad nimed olid tuntud ka kaitsepolitseis, tuli piirduda noorte, kogemusteta ja sidemeteta organisaatoritega. Üritati organiseerida ka illegaalset bürood, kuid ka sellest ei tulnud midagi välja. Kõik
aastate algusess ei olnud ühtegi poliitikut, kes oleks öelnud, et põhiseadusel oleks midagi viga. Esimest korda võttis selle teema üle Rahvuslik Vabameelne Partei - põhiseadus tuleks võtta revideerimisele, tuleks vähendada riigikogu võimu ja riigikoguliikmete arvu ja selle arvel laiendada valitsuse võimu, tuleks luua riigipea funktsioon - aga see jäi valimiseelseks propagandaks. Esmakordselt võeti põhiseaduse muutmise idee praktiliselt ette peale putsikatset, aga see ei oleks olnud põhiseaduse täielik muutmine - valitsus rikkus põhiseadust Laidoneri ametisse kutsumisega (põhiseaduse järgi võis ülemjuhataja ametisse kutsuda vaid sõja puhkedes). Sisuliselt algasid depatid põhiseaduse muutmise kohta 1926. aastal. Selle alustas Põllumeestekogud, täpsemalt Konstantin Päts. Just tema oli see, et 1926. aasta kevadel Põllumeeste Kongressil pidas sütitava kõne ja nõudis kongressi toetust
annaabi.ee 
