Mõtekas oleks harjutada last nendesamade köögiviljadega, mida ise kodus sööme. Suhteliselt kiirelt tuleb ka toiduvalikusse liha, sest liha on parim rauaallikas. Köögiviljatoidule lisandub lihamaitse väga loogiliselt ja nii ongi juba päris lõunasöök. Parim on muidugi punane liha aga sobib ka kanaliha ja maks. Päeva oleks soovitav alustada pudruga, kuna maks on öösel puhanud, siis vajab see uut energiat süsivesikute näol ning seda just puder pakubki. Putrudeks sobivad kõik tarbitavad teraviljad. Gluteeni sisaldavaid teravilju tuleks lapsele tutvustada alates 7 kuu vanuses. Alles pärast teraviljasaadusi tulevad kõne alla puuviljad. Hästi sobivad metsa- ja aiamarjad. Maasikas ja must sõstar ei pruugiks olla just esimesed valikud, kuna need on tugevateks allergeenideks. Kuhu jäävad piimatooted? Paarkümmend aastat tagasi olid lapsetoidu soovitused teised, siis pakuti lapsele lisatoitu varem
ainevahetus, vererõhk normaliseerub, väheneb vähktõppe haigestumise oht, jne. Sojaoas on 35-50% organismi poolt täielikult omastatavat valku, mis on oma koostiselt väga sarnased lihavalkudele. Lisaks 13-26% kolesteroolivaba taimset rasva, mis on organismile eriti soodsa koostisega. 14-24% on süsivesikuid, sisaldab veel kiudaineid, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda, mangaani, joodi, flouri. Tavaliselt keedetakse sojaube nagu kõiki teisegi kaunvilju, suppideks, putrudeks, vormiroogadeks, jne. Pastaks v püreeks tehtuna ja maitsestatuna on suurepärane leivakate. Sojajahust saab häid küpsetisi, eriti head neile, kes ei talu gluteeni e teraviljavalku. 1,5 osa sojajahu + 4 osa vett, saadakse piimaasendaja vormiroogadesse. Suurema koguse veega segatud piimast saab suppi ja putru keeta. Olemas on nii sojajogurt, kui kohupkreemid. Soja asendab suurepäraselt liha ja lihasaadusi, seda enam et valguline koostis on väga sarnane.
annaabi.ee 
