saj DNA struktuur Ennetamine Ainus ennetusviis vaktsiin Vaktsiin Vaccina viirus Sarnane variona viirusele aga ohutum Vaccina virus ei põhjusta rõugehaigusi. Sümptomid ja kulg Palavik külmavärinatega (39...40°C) Valud nimme piirkonnas Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus 2...3 päeva möödudes eellööve (leetritaoline) 5. haiguspäevast tõeline rõugete lööve (nägu kare, jäsemete sirutuskülgedel; macula - papula- vesicula - pustula) Ravi Ravi puudub Meditsiiniline abi Palju vedelikku ennetamaks dehüdratsiooni Rohtude andmine Isolatsioon Haigete, kontaktsete ja vahetu ümbruse kontroll 1.Informatsioon WHO-le igast haiguskahtlusest ja laborat. uuringu tulemusest 2.Range isolatsioon kuni koorikute kadumiseni 3.Lõppdesinfektsioon 4.Karantiin 17 päeva viimasest kontaktipäevast - 7. päev alates esimesest kontaktist kuni 17 päeva viimasest kontaktist alates
Sellisel juhul jätkub põletikuline protsess nahas suunaga külgedele ja sügavamale. Tekivad nahasisesed ovaalsed sinakas punased moodustised ehk tsüstid. Tsüsti peal olev nahk on läbipaistev, sisu on verine vedel mass. Ravimata jätmisel jäävad armid [6]. Akne jaotatakse raskusastmete järgi (vt. lisa 6): · 1. Aste: Komedoonne akne kahjustunud on vaid üks kaks näopiirkonda, esinevad avatud komedoonid ning üksikud paapulid. · 2. Aste: Papula-pustula akne kahjustunud on mitu piirkonda näol, arvukalt nii suletud kui ka avatud komedoone ning leidub ka paapuleid ja pustuleid. · 3. Aste: tsüstiline akne arvukalt avatud ja suletud komedoone, paapuleid ja pustuleid, tsüstid ning akne armid. · 4. Aste: induraktiivne akne suured kahjustunud piirkonnad, suured sõlmekesed, tsüstid, suured atroofilised armid. Põletikuline protsess on ulatuslik ja sügav.
inimesed, kes töötlevad endeemilistest piirkondadest toodud loommaterjali, infektsioossetele aerosoolidele eksponeeritud. Antibiootikumid töötavad tema suhtes suurepäraselt, pandeemiat karta ei tasu. B. cereus esineb kõikjal maailma muldades. Risk kõrgem saastunud toidu tarbimisel, penetreerivate vigastuste korral, intravenoosseid süsteid saavad pt-d. Virulentsus. B. anthracis • Virulentsetel tüvedel on polüpeptiidne kihn: antigagotsütaarne, nekroosi, pustula malignat põhjustav • Virulentsed tüved toodavad eksotoksiine: moodustuvad ödeemitoksiin (kaitsev antigeen + ödeemifaktor) ja letaalne toksiin (kaitsev antigeen + letaalne faktor). Need põhjustavad naha, soole, kopsu kahjustust. • Spoorid suudavad pinnases säilida B. cereus • Termostabiilne ja termolabiilne enterotoksiin • Spoorid suudavad pinnases säilida • Koedestruktsiooni vahendavad tsütotoksilised ensüümid tsereolüsiin ja fosfolipaas C Haigused. B. anthracis
Verest tehakse äige- ja paksutilga preparaadid. Esimesed on vajalikud, et diagnoosida liigi tasemel, paksutilga preparaat on sensitiivsem tänu vere suuremale hulgale. Preparaadid värvitakse Giemsa meetodil. MOLEKULAARSED MEETODID. Kasutatakse PCRi kuivatatud veretilkade uurimiseks (dried blood-spot filter paper samples). Antraks ehk siberi katk HAIGUSETEKITAJA. Bacillus anthracis. UURITAV MATERJAL. Sõltub haiguse kliinilisest vormist. Nahavormi korral pustula maligna ekssudaat/punktaat, biopsiatükikesed, veri. Kopsu- ja soolevormi korral veri. Veri võib olla kõikide kliiniliste vormide korral uuritavaks materjaliks paralleelselt teiste materjalidega. Loomade korjustest võetakse uuritavaks materjaliks koetükikesi. DIAGNOSTIKA. Nahavormi puhul saab kasutada algmaterjali mikroskoopilist uurimist. B. anthracis värvub hästi Grami järgi, metüleensinisega. Antraksi tekitaja on nähtav suurte
annaabi.ee 
