Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse keelt, ei õppinud rääkima Inglise keelt, Tema ajal koostati Viimsepäevaraamat- maksu- ja arveraamat. Tema välimusest: Tugevad käed Raevukas ilme Elu lõpus paksuke. U. 178 cm pikk William I abikaasa. 1053.a. abiellus Flandria Matildaga. Abielust sündis vähemalt 9-10 last, lisaks lapsed abieluvälistest suhetest. Tower of London. Riigi kindlustamiseks pustitati kindlustusi- Toweri rajamist alustati 1078.a. Asub Thames'i jõe kaldal. Henry VII Olukord Ingl nn Rooside sõda 15. Saj · Nim oli vappidel rooside pärast · Rooside sõda 1455-1485 Lancasteri suguvõsa · Toetajaks suurfeodaalid · Valitseja Henry Tudor · PUNANE ROOS Yorki suguvõsa · Oli võimul · Uusaadlikud ja kodanlased (inteligentsed) · Valitseja sel ajal Richard III, eduakas reformija · VALGE ROOS Lõpp · 1485. A
Argentina. Selle igavesti randava auhinna valmistas kunstnik Torcuato Tasso ning selle pani valja kindral Pablo Richeri 1903. aastal Buenos Aireses toimunud MM-voistlustel vabapussi meeskonnavoistluse voitjale. Kokku voideti 20 medalit (10+3+7) ja pustitati kuus maailmarekordit. Jargmistele MM-voistlustele Luzerni soitis Eesti meeskond juba favoriidina ning edu ei jaanud tulemata. Vaba- pussi meeskond koosseisus August Liivik, Kaarel Kubar, Elmar Kivistik, Harald Kivioja ning Gustav Lokotar voitis teist korda Copa Argentina. Kuni
kromosoomipaaride geenikombinatsioonide umberkorraldamiseks rekombinatsiooniks. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire, Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Sugukromosoomid ja soo maaramine Kromosoomide kaitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis jareldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse kusimusele, kuidas toimub soo maaramine. Kuni 20. sajandini pustitati soo maaramise kohta rida hupoteese ja alles tsutogeneetika arenemisega seostati soo maaramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo maaramise tuupi: 1) epigaamne -sugu maaratakse parast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab (nt vaike meres elutsev kidavagel Bonellia viridis). Kui vabalt ujuv touk kinnitub emase tagakeha kulge voi langeb merepohja, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks