"; seletus ületab entsüklopeedilisuselt mõlemad eestikeelsed entsüklopeediad; • eriti jäme viga on see, kui ta [= leksikograaf] mingit konkreetset tarvitusjuhtumit käsitab tähendusena (Mäger 1971); • ühendi kogutähendus omistatakse ühele komponendile; • vigaselt seletatakse isegi võõrsõnu. Viisid, mil moel sõnad tähendusi kannavad, on erinevad. Lisaks Weinreichi pakutud kontrastiivsele ja laiendavale polüseemiale defineerib Pustejovsky loogilise polüseemia kui niisuguse laiendava mitmetähenduslikkuse, kus leksikaalne kategooria ei muutu ning sõna eri tähendustel on osaliselt kattuv, sõltuv või jagatud tähendus. Näiteks nimisõnade süstemaatilised tähenduse vaheldused. Loogilist polüseemiat kandvate sõnade õige tähendus on tuvastatav üksnes konteksti abil. Pustejovsky väidab, et kuigi tavapärase leksikoni ülesehitusest piisab kontrastiivse mitmetähenduslikkuse väljendamiseks, on selle abil võimatu
kirjeldamisega, polüseemia ja konteksti interpreteerimisega. Otseselt sõna tähendusega tegelevad leksikograafid, kes päevpäeva kõrval peavad a) otsustama, mida mingi sõna tähendab, mitu tähendust, tähendusvarjundit või erisugust tarvitust sel on, ja b) kõike seda sõnaraamatutähendusena üldmõistetavalt kirjeldama. Üldine seletamise põhimõte on, et tundmatut selgitatakse tuntu abil. Generatiivse leksikoni teooria Generatiivse leksikoni teooria lõi Pustejovsky,see keskendub tähenduse süstematiseerimisele ja peaks ühendama keeleteaduse ja arvutileksikoloogia. Loogiline polüseemia - leksikaalne kategooria ei muutu ning sõna eri tähendustel on osaliselt kattuv, sõltuv või jagatud tähendus. Näiteks nimisõnade süstemaatilised tähenduse vaheldused: loendatav-loendamatu, nt lammas a) Valge, must lammas. [imetaja] b) Sõin lõunaks lammast. [lambaliha] Loogilist polüseemiat kandvate sõnade õige tähendus on tuvastatav üksnes konteksti abil.