võetud drastilistele meetmetele. Nimelt piirati Eesti Pangast väljastatavaid laene, tõsteti märkimisväärselt tollitariife, valoriseeriti mark ning vähendati järsult eelarvekulutusi. Septembris pöördus kaubandusbilanss nende meetmete mõjul positiivseks ning marga kurss hakkas tugevnema. 1924. aasta hilissügiseks oli stabiliseerimine de facto teostatud. Valitsuse 1924. aasta 10. septembri otsusega volitati välisminister Karl Robert Pustat pöörduma Rahvasteliidu Finantskomitee poole palvega kutsuda Eestisse eksperte ja toetada välislaenu andmist Eestile. On tõenäoline, et seda ajendasid tegema sisepoliitilised kaalutlused: autoriteetse, kompetentse ja erapooletu institutsiooni hinnang aidanuks reformide mainet tõsta. Eesti rahandusega käis tutvumas mitu eksperti, kes kinnitasid 1924. aasta suvel võetud suuna õigsust. Laenuküsimuse lahendamine jäi aga mitmel segasel põhjusel venima.
säilinud tänu Eesti Pangast väljastatavate laenude piiramisele, tollitariifide märkimisväärsele tõstmisele, marga valoriseerimisele ning järsu eelarvekulutuste vähendamisele. Septembris pöördus kaubandusbilanss nende meetemete mõjul positiivseks ning marga kurss hakkas tugevnema. 1924.aasta hilissügiseks oli stabiliseerimine de facto teostatud. Valitsuse otsusega volitati välisminister Karl Robert Pustat pöörduma Rahvasteliidu Finantskomitee poole palvega kutsuda Eestisse eksperte ja toetada välislaenu andmist Eestile. Rahandusega käis tutvumas mitu eksperti, kes kinnitasid 1924.aasta suvel võetud suuna õigsust. Laenuküsimuse lahendamine jäi aga mitmetel segastel põhjustel venima. 8.detsembril 1926 kirjutas rahaminister Leo Sepp alla Finantskomitee heakskiidetud laenulepingu protokollile. Selles dokumendis soovitasd Rahvasteliidu Finantskomitee
annaabi.ee 
