Talv on külm. Kuigi talvel sajab harva, on sealne lumikate enamasti paks. Parasvöötmes on neli selgelt eristuvat aastaaaega. Taimestik on selles vöötmes mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel valdavad okasmetsad, pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad, mille vöönd on pindalalt kõige suurem. Mida lõuna poole, seda rohkem on Euroopas laialehist metsa. Ukraina ja Venemaa mandrilises kliimas lähevad metsad vähehaaval üle rohtlateks, mida seal nimetatakse stepiks. Rohtlaid (pustasid) esineb ka Kesk-Doonau madalikul. Lähistroopiline vööde hõlmab Euroopas Hispaaniat, Itaaliat, Kreekat, Vahemere äärseid alasid. See on vaheala parasvöötme ja troopilise vöötme vahel. Suviti valitsevad sin troopilised, talvel parasvöötmelised õhumassid. Suved on kuivad ja kuumad, ilm on selge, valitseb kõrgrõhkkond ning õhuvoolud on laskuvad. Talvel valitsevad parasvöötme tsüklonid, mis toovad ookeanilt niisket õhku, sajab vihma
kuni Lossimäeni ja Vízivárosi linnaosani; Pesti-poolne kallas Margiti sillast kuni Petfi sillani koos Parlamendihoonega (1987) Hollók küla oma 55 iseloomuliku majaga Cserháti mägede vahel (1987) Aggteleki tilkekivi koobastik ühiselt Slovakkiaga (1995) Pannonhalma benediktiini klooster ja kirik, Millenniumi mälestusmärk, Kalvaaria ja Jumalaema kabel (1996) Hortobágy'i rahvuspark, Euroopa üks suurimaid kaitse all olevaid pustasid (steppe), hõlmates ka Hortobágy'i Üheksa augu silda, Hortobágy'i kõrtsi ja karjuste muuseumi (1999) Pécsi varakristlike mälestiste kogum: matusesaal, maalitud hauakambrid (2000) Fert järv ja selle ümbrus - Euroopa suurim soolajärv (2001) Andrássy út - tänav Budapestis (2002) 43 Tokaj-hegyalja veinipiirkond (2002) Rõivad Talupoegade esemeline maailm hakkas muutuma oma kvaliteedi ja suuruse poolest 19
annaabi.ee 
