esimese korraga aru saavad. Sind valdab tunne, nagu sa oleksid millegi väga heaga hakkama saanud ja sallivuse parandamiseks maailmas omaltpoolt väikese panuse andnud. See lihtsalt tekitab sinus sisemise rahulolu ja tunde, et sa ei ole ainult oma emamaa kodanik, vaid tükk kogu Maa elanikkonnast. Maailm, kus me elame on väga suur, kuid iga inimene moodustab sellest pisikese osa. Mina nimetaks meie planeeti lihtsalt öeldes kõige suuremaks pusleks, mida inimkond tunneb, sest igat juppi on vaid üks ning nad kõik on erinevad. Neid kokku lappides leiame, et ühtevärvi osakesed sobivad paremini kokku, kuid on ka kahe või isegi mõne rohkema tooni vahepealseid, mis moodustavad nende ühenduspunktid. Kuid on ka üksikuid värvilisi juppe, mis sobivad pea igale poole. Lõpptulemiks saame ühe terviku, kus ei ole puudu ega üle ühtegi detaili. Just nii näeb see pusle välja kõige ilusam ja peab lõputult vastu
Linnul on külm, jänesel on külm. · Õpetaja esitab pildile osutades küsimusi: Milline on ilm? Mis on märg? Kellel on külm? Kus jänes istub? Mida jänes teeb? Kuhu jänes läheb? Mida jänes hüüab? · Õpetaja osutab pildile ja lapsed lõpetavad laused: Õues on ...; Jänesel on ...; Täna on ...; Päike ...; Puhub tugev ... . Käeline tegevus Laps täiendab pilti: lõpetab poolikud objektid, hiljem värvib. Mäng. Pusle Kümme suurt vihmapiiska on lõigatud pusleks. Vihmapiiskade tükid on põrandal laiali. Lapsed liiguvad muusika saatel. Muusika katkedes panevad lapsed vihma- piisad õigesti kokku. 53 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 17. LIIKLUS Kuulamine Lapsed seisavad. Fooris põleb punane tuli, üle tee ei tohi minna. Lapsed seisavad. Fooris põleb kollane tuli. Lapsed ootavad. Fooris põleb roheline tuli. Lapsed lähevad üle tee.