Viin Koostis · Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. · Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest. · Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks või samagonniks. Ajalugu · Esimene viin segati kokku 12. sajandil Venemaal · Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Sel ajal aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. · 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada. Kangus · Keskmine ülemaailmne viina kangus on 38 vol.
Mõdu Destilleerimisel saadud alkohoolsed joogid ? Viin Viski Konjak Brändi Liköör Rumm Dsinn Tequila Absint piiritus Alkoholi sisaldavad tooted. Odekolonn Kosmeetikatooted Mitmesugused lahustid Puhastusvahendid Vedelkütsed VIIN Alkoholi sisaldav jook. Koosneb veest ja etanoolist. Etanooli sisaldus 3580 %. Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks. Eesti tuntud viinasordid Viru Valge, Saaremaa Viin ja Laua viin. VISKI Valmistatakse odrast, rukkisest, nisust ja maisist. Destilleeritud jook, mis on lastud seista tammevaatides. Soti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse.
Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks destilleeritakse segu kuni 80° C juures. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96%. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Viin - on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest. Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks või samagonniks. Eesti tuntud viinasordid Viru Valge, Saaremaa Viin ja Laua Viin on toodetud sisse veetud piiritusest: Saaremaa Viina toodetakse Soome piiritusest ning Liviko viinad USA, Saksamaa ning Prantsusmaa piiritusest. Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil
Religiooni mõju Religiooniks nimetatakse üldjuhul usku üleloomulike, inimesest üle olevate ja tema saatust mõjutavate jõudude või olendite olemasolusse ning nende kultust. Religiooniks nimetatakse uskumuste ja rituaalide süsteemi, mille abil inimgrupp seletab, mis on üleloomulik ning püha, ja reageerib sellele. Puhuti on religiooni loetud uimastiks. Marx väitis, et usk on oopium rahvale, ning Lenin – vastavalt kohalikele oludele – nimetas religiooni vaimseks puskariks. Mõnede analüütikute arvates on religioon osa mütoloogiast (müüdile on lihtsalt lisandunud kultus, müüdi rituaalne läbimängimine). Käesoleval ajal peetakse olulisemateks järgmisi religioonikäsitlusi: Emile Durkheim – religioon kui ühiskonda kindlustav uskumuste ja käitumiste kogum. Clifford Geertz – religioon kui sümbolite süsteem. Ninian Smart – religioon kui maailmavaade.
annaabi.ee 
