Järjest ladus ta letile sajalisi, et näidata kui palju tal ikka on ja kui palju Andresest üle on. Andres suutis ta oma kavalusega üle trumbata ja naabrimehe uhkus sai kannatada. Kui Oru Pearu hobune oli soosillalt üle minnes auku vajunud ja kuidagi sealt välja ei saanud, oli ta vihane ning väga hädas, sest looma ei saanud ju abitult auku siplema jätta, aga kui Andres soovis aidata, oli naabrimees väga uhke ja polnud mitte mingi hinna eest nõus vastu võtma Andrese abi ning pusis hambad ristis oma meestega edasi. Peale teose lugemist avardus minu maailmapilt mitmekordselt. Iseloomuomadused, mis ma välja tõin, pole küll midagi uut, vaid pigem trafaretsed, kuid vaatenurgad, mille alt neid nüüd nägin ja mõistsin, olid minu jaoks uued ning purustas teatud mõttes minu senini naiivset mõtlemist oma kaasmaalaste suhtes. Võib märgata, et peamiselt olen välja toonud negatiivse,
Kas sa mitte ei soovinud kuhugi minna?“. Mees soovis kõike seletada, kuid antud olukorras pidi ta piirduma vaid lausega:“Jah, ema, jah, aitäh.“ Lihtne oli tekk enda pealt maha visata. Kuid end voodist püsti ajada, oli ilmselgelt raskem ülesanne, kuna ta oli niivõrd lai. Oleks ju võinud kasutada oma käsi ja jalgu, et keha tõugata, kuid selle asemel oli tal ainult väikesed jäsemed, mis vaid siblisid erisuunades. Ta lükkas, kõigutas ja pusis, lüües end voodiäärt ära. Samsa tundis uue kehaga valu ning õppis, et see võib olla tõsiselt ebameeldiv. Mees märkas, et kell on seitse ning seejärel lubas:“Ennem kui saab veerand kaheksa, ma pean kindlasti olema voodist väljas. Selleks ajaks peaks keegi töölt olema siin ning uurima, mis minuga juhtunud on.“. Arvates, et selg on tal tugev, kaalus ta, et äkki võiks end maha kõigutada? Järsku aga lõi Gregorile pähe – see kõik oleks palju lihtsam koos teiste abiga
Kas sa mitte ei soovinud kuhugi minna?". Mees soovis kõike seletada, kuid antud olukorras pidi ta piirduma vaid lausega:"Jah, ema, jah, aitäh." Lihtne oli tekk enda pealt maha visata. Kuid end voodist püsti ajada, oli ilmselgelt raskem ülesanne, kuna ta oli niivõrd lai. Oleks ju võinud kasutada oma käsi ja jalgu, et keha tõugata, kuid selle asemel oli tal ainult väikesed jäsemed, mis vaid siblisid erisuunades. Ta lükkas, kõigutas ja pusis, lüües end voodiäärt ära. Samsa tundis uue kehaga valu ning õppis, et see võib olla tõsiselt ebameeldiv. Mees märkas, et kell on seitse ning seejärel lubas:"Ennem kui saab veerand kaheksa, ma pean kindlasti olema voodist väljas. Selleks ajaks peaks keegi töölt olema siin ning uurima, mis minuga juhtunud on.". Arvates, et selg on tal tugev, kaalus ta, et äkki võiks end maha kõigutada? Järsku aga lõi Gregorile pähe see kõik oleks palju lihtsam koos teiste abiga.
tsutoplasmaga mune. Parast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sugaamne -sugu maaratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo maaramine ei olene sel juhul valiskeskkonnast. Sugupool korgematel organismidel maaratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. 19. sajandi lopul avastati monedel putukatel karuotuubis isesugused kehakesed, kusjuures emastel olid nad teistmoodi kui isastel. Selle avastuse tahtsust ei moistetud kohe, sest seni pusis arvamus, et sugupoolel pole kromosoomidega midagi uhist. Ameerika tsutoloogid Wilson ja Stevens nimetasid 1905. a omaparase kehakese Xkromosoomiks. Nii avastati soomaaramise XX-X0 susteem, mis esineb paljudel putukatel. Meioosi tagajarjel satub neil munarakku alati X-kromosoom, pooltes spermides on Xkromosoom, pooltes aga puudub. Samal, 1905. aastal leidsid Wilson ja Stevens teistel putukatel, et isastel esineb uhele Xkromosoomile lisaks veel sellega paaris olev vaiksem kromosoom
annaabi.ee 
