Mida harvem ta hakkas käima seda õnnetumaks Liisa muutus. Seejärel ütles erast Liisale et ta peab sõtta minema, tema maine on mängus, ta ei saa sellepärast minemata jätta. Liisa langes põlvili ning nuttis lahinal. Ta mõtles korraga Erastile järele minna, ent talle meenud haige ja kurb ema ja ta läks tuppa. Erast oli andnud Liisale ja ta emale raha, et Liisa oma lilli kellelegi teisele ei müüks. Nii möödus Liisal palju kurbi päevi kuni ta sai teada, et Erast oli tagasi tulnud puruvaesena kuna ta oli sõjas ainult kaarte mänginud, seejärel oli ta abiellunud rikka naisega, et mitte häbisse sattuda. Sellepeale ahastus muidugi Liisa veelgi ning oli pettunud et selliseid lubadusi andnud noormees teda pettis raha pärast. Liisa läks põllu peal oleva tiigi juurde kus istus 15 aastane tüdruk ta rääkis läbi pisarate oma kurva loo ning palus selle tüdrukul emale rääkida ning vabandust paluda, et oli valetanud, ta palus ka ema kätt suudelda õrnalt
hinge eest hoolitsemist. Veel toob Seneca välja, et hoiduma peab materiaalse rikkuse ülistamisest ning ihadest. Seneca sõnul peab silmad pidama ainult seda, mida on inimesel eluks vaja. Seneca ütleb selle ilmestamiseks ilusti, et inimene pole iial vaene, kui ta elab loodusega harmoonias. Minu jaoks on need mõtted väga õiged, olgugi, et ma tajun, et need on veidi äärmuslikud. Minu jaoks peitub õnn nin rahulolu stabiilsuses. Inimene ei tohiks elada äärmustes ei puruvaesena ega tsivilisatsiooni hüljates, vaid pidades lugu vaimsetest väärtustest ning loodusest, milelga tasakaalus on inimkond ju tuhandeid aastaid elanud. Tõsi küll, viimasel ajal on tasakaal kaduma hakanud inimesed ei ela enam loodusega nivõrd ühes rütmis, kui kunagi. 3. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Elu teeb ebakindlaks ja õnnetuks surmahirm ning sellest tingitud ärevus. Elu muudavad ebakindlaks ka asjade iha ning soov selle