Tema jaoks on tal olemas kõik, mida vaja, et olla õnnelik. Olles kogenud ainult neid tingimusi, mis talle elamiseks on antud, ei oska ta paremat tahtagi. Selles väljendub inimeste nõudlikkuse erinevus. Igaüks on õnnelik, kui tal on olemas see, mida tema elus oluliseks peab. Tihtipeale arutletakse selle üle, kas raha teeb õnnelikuks. Sellel teemal korraldatud uuringud näitavad, et inimeste arvates teeb raha õnnelikuks vaid puruvaeseid. Minu isiklik seisukoht on see, et raha otseselt õnnelikuks ei tee, kuid mängib sellel teekonnal üsna tähtsat rolli. Rahata ei ole keeruline olla õnnelik keskkonnas, kus raha pole niivõrd tähtis, kui enamasti tänapäeva arenenud ühiskonnas. Ma kujutan ette, et selline olukord võiks olla kohtades, kus pole veel levinud tehnika, seaduslik korraldus ega ametlik kaubandus (nt. suurem osa Aafrikast). Kui aga analüüsida keskkonda, kus elame meie, arvan ma, et rahal on
viidi Kirovi oblastisse, kuhu jõudis suurem osa 1941. aastal väljasaadetud eestlastest. Seal oli võimalik kokku saada paljude tuttavatega, näiteks Eesti endise Soome saadiku ja hilisema riigivanema Friedrich Akeli abikaasaga. Tema mees oli tõenäoliselt maha lastud juba Tallinnas. Suurem osa küüditatavaid valiti klassikuuluvuse alusel. Nõukogude venelaste tegevuses puudus aga järjekindlus, niisamuti nagu kaheksa aastat hiljemgi. Väljasaadetute hulgas oli täiesti tavalisi, isegi puruvaeseid inimesi. Lennart õppis ujuma alles Venemaal. Peale selle õppis ta puid raiuma, palke parvetama, kala püüdma, seeni, marju ja murulauku kuivatama, uudismaad harima, leiba küpsetama ja ennekõike - ellu jääma. Isa iga kiri võis jääda viimaseks. Ühes kirjas oli prantsuskeelne lause, mis on poegadele antud õpetusest ehk kõige väärtuslikum: "Il faut savoir faire flech e de tout bois" ehk "Igast puust peab oskama teha noole''
annaabi.ee 
