poole ning sellega suureneb ka tootlikkus 20...30% võrra. Liitliikumisega purustites toimub nii materjali puruksvajutamine, lõhestamine ja murdmine kui ka peenekshõõ- rumine. Ajami ehituse järgi eristatakse kang-, hüdro . lihtliikumisega purusti : Kere külg- seinad moodustavad purustuskambri. Kere võib olla ühes tükis 4 (valatud või keevitatud) või siis kahest-kolmest osast kokku pandud. Kere eesosas on liikumatu lõug 1 liikuv lõug 3 pöördub keresse paigaldatud teljel 10. Liikuvat lõuga käitab ekstsentrikvõll 5 kepsu 12 vahendusel. Eks-tsentrikvõlli pöörlemisel liigub keps edasi-tagasi. Kepsu alumises osas
koonuse 2 purustusplaate ühendav reguleerimisrõngas 1 I . Liikuv purustuskoonus 3 kinnitub võllile 6 oma alusega allapoole ning pöörleb liikumatus koonuses. Võlli alumine ots paigaldub ekstsentrikkannus 8, mis pöörleb vastavas taldmikus, ning kannu ajab ringi ajamivõlli koonushammasratas. Purustuskoonusele mõjuv telgkoormus edastatakse purusti kerele tugitaldrikuga 12. Purusti peal on täitekolu ning võllile 6 kinnitub ketas, mis paiskab kivid laiali purustuskambri kogu ümbermõõdule. Järsu koonusega purusteis tükeldatakse esmaselt kuni 1200 mm läbimõõduga kivimitükke ning lauge koonusega koonuspurusteis toimub 100...200 mm kivide teise astme peenestus. 80) Rootorpurusti Rootorpurustid töötavad enamasti killustikutsehhides kivimi jäme jämepurustusel. Tööstus toodab üherootorilisi ja kaherootorilisi purusteid. Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga 2 jäigalt
annaabi.ee 
