keskuseks. Kunstis puudusid sõjaelemendid, kujutati pidustusi, domineerisid naised. Levinud oli härja ja härjasarvede kujutamine, ilmselt oli härg kultusloom. Kultuur hävis u 1500 eKr. Hävingu põhjused on ebaselged. Arvatakse, et kultuuri hävitas võimas vulkaanipurse ühel väikesaarel 120 km kirde pool, mille tuhk ja kivid ning maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained purustasid Kreeta keskused. Sellele purustusele järgnesid mandrilt ahhailaste (kreeklaste esivanemad) rünnakud ja Knossos vallutati. Mükeene ehk hellaadilise kultuuri rajasid kreeklaste esivanemad, indoeurooplaste hulka kuuluvad ahhailased. Nad saabusid Balkanile juba 2000 eKr, kuid kõrgkultuur kujunes siin alles 15. saj. eKr, pärast Kreeta vallutamist. Ahhailased võtsid minose kultuuri üle, kuid kohandasid seda oma loomusele vastavalt, nii et kujunes ikkagi selge eripäraga uus kultuur.
situatsiooni täpsustamiseks. Tsaikovski sümfooniad on pingelise, konfliktse arendusega, juba sonaadivormi ekspositsioon võib olla töötluslik. 17 Kuues sümfoonia h-moll 1893. Ebatavaline tsükli finaal - adagio lamentoso, mis codas järjest hääbub, faktuur hõreneb. Helilooja ise mainis: "Finaal ... see on purustuse, hävingu resultaat." Järelikult vihjab "purustusele" eelmine osa, särav, ent agressiivne skertso (ühendatud tantsuline ja marsilik muusikaline materjal, lõpuks domineeribki marss). -- I osas NB peateema tuletatud sissejuhatuse teemast (19. sajandil tavaline), töötluse kulminatsioon kandub repriisi. Tsaikovski ja "Võimsa rühma" liige Borodin ( tegelikult keemiaprofessort, kes vabal ajal komponeeris -- 2 sümfooniat, 3. pooleli) olid esimesed vene heliloojad, kes kirjutasid Lääne-Euroopa tasemele vastavaid sümfooniaid. (Borodini stiil
annaabi.ee 
