nimetatakse maavärinaks. Kivimite purunemisel vabanenud energia läbib ringikujuliste lainetena maa sisemust ja võib tekitada maapinnal purustusi. Seismilist lainetust kutsuvad esile isegi väga väikesed liikumise maapõues. Lainetus saab alguse maavärina koldest e fookusest ja jõuab maapinnale kõigepealt otse kolde kohal asuvas epitsentris e keskmes. Seal ongi maapinna vappumine ja kõikumine kõige tugevam. Kaugemal lainete jõud raugeb ja purustusedki on väiksemad. Seismilised lained liiguvad maavärina fookusest kaugemale sarnaselt tiiki visatud kivi tekitatud lainetele. Seismilised lained on kolmemõõtmelised. Ookeanipõhjas toimunud maavärina tagajärjel tekivad sageli hiigellained e tsunamid, mis võivad liikuda mitmesajakilomeetrilise tunnikiirusega ning olla rannikule jõudes mitmekümnemeetri kõrgused. Rannikut ründavad tsunamid põhjustavad suuri purustusi ja arvukalt inimohvreid.
Alates 1602. aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega. Maavärinakolle ehk tõugete lähtekohas, kus kivimid tegelikult liiguvad, on tavaliselt 5-15 kilomeetri sügavusel. Seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Otse selle kohal Maa pinnal on maavärina epitsenter, kus on vappumine ja kõikumine kõige tugevam, kaugemal lainete jõud raugeb ja purustusedki on väiksemad. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. (vt kasutatud kirjandus 1) Foto 1, maavärina kolle ehk epitsenter (https://www.taskutark.ee/m/maavarinad-3/) 4 Mõõtmisskaalad 1. Richteri skaala. Selle järgi mõõdetakse seismiliste lainete tugevust. 2. Maavärina tekitatud kahju inimestele ja hoonetele mõõdetakse Mercalli skaalal. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt
annaabi.ee 
