valtspurustid d) vasarpurustid e) rootorpurustid. Igaüks neist omab erinevaid modifikatsioone ja on mõeldud teatud kindlate füüsikalis-mehaaniliste omadustega materjalide töötlemiseks. 5. Lõugpurustite kasutusala ja liigitus. On kasutatavad mitmesuguste mehaaniliste omadustega materjalide jäme-, keskmiseks ja peen-purustuseks. Tänu lihtsa konstruktsiooniga tööorganite kaitsesüsteemile kasut neid peamiselt esimese staadiumi purustitena. Liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: a) liikuvate lõugade arvult – ühe ja kahe liikuva lõuaga b) liikuva lõua liikumise iseloomu järgi – liht- ja liitliikumisega c) liikuva lõua kinnituskoha järgi – ülemise ja alumise kinnitusega d) liikuva lõua käitamismehhanismi järgi – ekstsentrik-võlliga, väntmehhanismiga ja hüdrosilindriga. 6. Lõugpurustite tootlikkuse arvutus. T=60*V1*n*Kk, milles Kk – purustatava materjali kobestustegur (kivimitel tavaliselt 0,3.
Kaal 3,8 kg Mõõtmed 362 x 381 mm Töörõhk 4,8 - 8,3 bar 28) Lõugkivipurusti tööpõhimõte (skeem) ja omadused. Lõugpurusti on purusti, kus materjal muljutakse puruks tsükkeltoimega masina lõugade vahel. On kasutatavad väga mitmesuguste mehaaniliste omadustega materjalide jäme-, keskmiseks ja peen- purustuseks. Tänu lihtsa konstruktsiooniga tööorganite kaitsesüsteemile kasutatakse neid peamiselt esimese staadiumi purustitena ja nad on kõige suurema täiteava mõõtmetega purustid (laius kuni 2400 mm), mis võimaldab neisse sisestada kuni 2000 mm mõõtmetega igas suunas toormaterjali tükke. Lõugpurustitega saadakse materjali jäme (40...70 mm) ja keskmine (20...40 mm) peenestatus Lõugpurustite tootlikkust ja materjali peenestatust mõjutavad väljumisava laius ja lõugadevaheline nurk. Nurk (19...23o) sõltub materjali ja lõua hõõrdetegurist. Suurema